Järavere küla kultuurilugu elab mälestuskivid üle

Igal aastal oktoobris Reinhold Kamseni sünniaastapäeval loevad tema sünnikodu tähistava kivi juures luuletusi Imavere põhikooli ja lasteaia lapsed. Pildil teeb seda esimene klass. Foto: Erakogu

Lumerohke talv, mil lastel on «kena kelguga hangest alla lasta», viis otsima selle tuntud lastelaulu sõnade autori Reinhold Kamseni koduradu Imavere vallas Järavere külas.

Imavere valla kohta käivaid materjale uurides selgus, et seda Järavere küla, kus Reinhold Kamsen on sündinud ja kasvanud, sel moel enam ei ole.
Mitmete nõukogulike haldusuuenduste järel on kujunenud hoopis nii, et Tallinna–Viljandi maantee ääres asuva Järavere küla põhiosa hõlmab 1977. aastast Imavere küla, mis on ka valla keskus.
Järavere külast alles jäänud osa paikneb teisel pool Tallinna–Tartu maanteed, registri andmetel elab seal praegu 12 inimest ja on kaheksa hoonet.

Imavere kooli sekretär Sirje Nõmmik teab vahendada, et Järaveret (Jarawer ) on kroonikas esmamainitud aastal 1599. Vanal ajal tegutsenud Paia kõrts ja peetud laatasid.
Ühe kohaliku vanema inimese, Linda Leppase meenutusi mööda olnud Saksa okupatsiooni ajal, kui venelased sisse tulid, Järavere küla põlenud.
1950. aastatel olnud Järavere küla keskuseks, kus asus külanõukogu, kolhoosi kontor, raamatukogu, meierei, kauplus, sidejaoskond, tuletõrjemaja, velskripunkt. Suuri paneelmaju siis veel polnud.
Asutused, välja arvatud meierei, paiknesid enamasti endistes taluhoonetes. Elanikud tegelesid kolhoositöö kõrvalt põlluharimise ja karjakasvatusega.
Hulk inimesi töötas meiereis, kus valmistati kvaliteetset võid ja juustu. Tooted olid tuntud üle Eesti, aga ka väljaspool. Kohalikus külapoes oli müügil nii toidu- kui ka tarbekaupu, nagu kangad, jalanõud, valmisrõivad.
Kui Kamseni-aegadesse tagasi minna, oli Järavere küla elukeskus tollal mõistagi koolimaja ja sealsed õpetajad.
Reinhold Kamseni kolm koolitalve jäävad aastatesse, kui Järaveres oli tõelise maa soolana tegev Hans Rebane.