Arvatavalt hundid murdsid Järvamaal kaheksa lammast

Pildil lambakari.

FOTO: Margus Ansu

Kareda külas lambaid kasvatav Toivo Seire toob edaspidi külatagusel karjamaal rohtu söövad loomad kodule lähemale ja ajab ööseks lauta. Põhjuseks karjamaal nähtud võigas vaatepilt.

Seitse surnud looma, osaliselt söödud ja üks veel hingitsev lammas sajapealises karjas on Seirele selleks küllaldane põhjus. Hukkus kaheksa looma, sest ka kõrivigastusega lammas suri ööl vastu teisipäeva.

Seire ei väida, et see on kindlasti huntide töö, ühe variandina pakub ta ka hulkuvaid koeri. «Ilves vahest nii suurt kahju ei tee ja šaakal üldiselt lammast ei taha,» lisas ta.

Järvamaa jahimees Igor Homin peab äärmiselt usutavaks, et see on siiski huntide tegu. «See aeg, kus nad kutsikaid murdma õpetavad, on nüüd käes,» põhjendas ta.

Homini teada on hundid pahandust teinud juba ka Vaida kandis. Järvamaal on tema andmeil vähemalt kaks hundikarja: üks Päinurme kandis, mis tähendab, et ettevaatlikumad peaksid olema loomakasvatajad Koigi-Imavere-Esna piirkonnas, teine aga Väätsa-Lõõla-Anna-Kõue piirkonnas. «Ühes karjas on vähemalt neli noorlooma, lisaks täiskasvanud,» lisas ta.

Suurem mure on Toivo Seirel vasikate pärast. «Eelmisel aastal jäid öö jooksul sündinud vasikaist hommikuks ainult luud ja nahad järele,» märkis ta.

Elektrikarjusest pole Seire kogemust mööda suuremat kasu, sest üle-eelmisel aastal jäi ta korralikult tarastatud, kuid kodust kaugemal asuval karjamaal hundirünnaku järel ilma ligi 60 lambast. «Nüüd ei julgegi sinna viia, aga kodu lähedal napib jälle head karjamaad,» sõnas ta.

Seire on seda meelt, et hundirünnakutega peab lambaid kasvatades arvestama ja endale paksu naha kasvatama. «Sajapealisel karjal on nii tugev lõhn, et see ajab hundid metsast välja, sama on poegivate veistega,» ütles ta.

Homin on samuti seda meelt, et huntide rünnakutest tekkivaid kahjusid täielikult ära hoida pole võimalik, kuid korraliku tara ja elektrikarjusega on neid võimalik vähendada. «Muidugi, kui hunt murda tahab, hüppab ta üle tara, sööb kõhu täis ja hüppab tagasi,» ütles ta.

Imavere valla lambakasvataja ja rohkem kui 200pealise karja omaniku Anti Nurmiku kogemust mööda on kõrgest elektrikarjusega tarast siiski abi olnud. «Mõni aasta tagasi oli küll huntidega probleeme, aga viimased aastad on rahulikum olnud,» märkis ta.

Igor Homin lisas, et arvestades, kui palju katk on metsas kahju teinud, on huntide metsast välja tulek isegi hiline. «Suvi otsa oli vaja ju poegi toita,» viitas ta.

Eelnevaid asjaolusid arvestades peab Homin mõistlikuks hilissügisel algaval hundijahihooajal limiiti suurendada, vastasel juhul tekib lume saabudes jälle oht ka koduõues olevatele koertele. «Eelmisel aastal murdsid hundid siinkandis seitse ketikoera,» tõi ta näiteks.

Järvamaa aastaraamatust selgub, et eelmisel aastal murdsid hundid kuus vasikat. Ka lambakasvatajaile tekitatud kahju on aasta-aastalt suurenenud. Lambaid on hundid murdnud 2013. aastal vastavalt 14, 2014. aastal 53 ja 2015. aastal 79.

Kui 2014. aastal Järvamaal hunte küttida ei õnnestunud, siis 2015. aastal jäi jahimeeste püssitoru ette 14 võsavillemit. Kõige rohkem ehk kaheksa hunti õnnestus lasta Kõrvemaa jahipiirkonnas, kus Homini teada tänavu hundikarja polegi.

Tagasi üles