Rabast leitud kivi tekitas elevust

Kivi.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paide lähedal turbarabas töötav Kadi Sarik on raba hooldustöödel ennegi kivistisi leidnud. Sel korral sätendas talle vastu midagi, millele keegi seni õiget nime pole osanud anda.

Sariku selgitusel pidid nad sel päeval korjama suuremaid kive, mis võiksid rabas töötavatele masinatele saatuslikuks saada, kui talle järsku maapinnal midagi vastu sätendas. Keskelt heledamal paestes toonides kivil on näha meekärjelaadset mustrit, kahelt poolt on aga kivi kaetud korrapäraste mustjashallide kuusnurkadega, millel kohati sätendavad heledad läbipaistvad tükid. Päikesevalguses kumab keskosa kivist kergelt läbi.

Leitud kivi pole väga suur: kõrgust ja laiust viis, põhja pikkust seitse sentimeetrit, aga oma väiksust arvestades Sariku hinnangul pigem raskemate killast. Ta pakkus kivi raskuseks umbes 300-400 grammi. «Samas suuruses raudkivist on see kivi igal juhul raskem,» märkis ta.

Et leid tundus põnev, uuris Sarik ühismeediast, kas keegi oskab leiule nime anda. Elavat arutelu tekitas see küll, kuid täpsem vastus jäi saamata. Korrapärane kärjejoonis ja keskosa valkjaskollane värvus meenutaksid justkui koralle, mida on Eestis ennegi leitud, kuid sellele räägib vastu kivi leiukoht.

Eesti geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas kinnitas pärast Järva Teataja saadetud piltide nägemist, et tegu on kahtlemata kärjekujulise koralli tabulaadiga, kuid raba leiukohana on iseenesest huvitav. «Kohe tekib küsimus, kuidas see sinna sattus,» sõnas ta.

Sama meelt on ka geoloog Heldur Nestor, kes lisas, et kärgkorall iseenesest pole haruldane, küll aga selle leiukoht. Kärgkoralle on tema ütlust mööda rohkelt Mündi mõisa juures, mille paemurrust võib leida lausa korallriffe.

Nestor kirjutas 2011. aastal Eesti Looduses, et nüüdseks välja surnud kärgkorallid ehk tabulaadid kuulusid kõige suuremate ja silmatorkavamate kivististe hulka teatud ülem-ordoviitsiumi ja siluri paekivikihtides. (JT)

Tagasi üles