Müügiloata ravimite taotlemine võtab aega

Eestis registreerimata ravimeid ostma minnes ei piisa ainult digiretseptist, vaid kaasas peab olema ka perearsti juures Ravimiametile tehtud taotlus. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Ravimeid, mida Eestis registreeritud pole, kuid mis arsti hinnangul on patsiendile vajalikud, saab osta personaalse taotluse alusel, kuid arvestama peab kuni kahenädalase ooteajaga.

Järva Teataja toimetusega võttis ühendust ühe südamehaige patsiendi lähedane, kes, olles harjunud seni ravimeid digiretseptiga arstilt telefonitsi küsima, sai üllatuse osaliseks, kui ühtäkki selgus, et seni probleemideta saadud etatsisiinile läheb tarvis nimelist taotlust.
«Helistasin nagu tavaliselt perearstikeskusse ja ütlesin oma soovi, kontrolliti andmeid ega lisatud midagi enamat. Oli üllatav, et telefoni teel küsiti hiljem üle, millisesse apteeki ma ravimit soovin, sest seni olin digiretseptiga ju igast apteegist rohu kätte saanud,» kirjutas ta.

Põhjus pole digiretseptis
Rohusoovija nimetas arstile ainult asula, kuid jättis täpsustamata apteegi. «Arvasin, et sain arstidest valesti aru, ja marssisin selle väikelinna kahest apteegist ühte – apteeker, ütles, et näeb, et rohi selle inimese nime taga on, kuid tema ei tohiks seda anda ka siis, kui tal seda oleks. Tellimus on nüüd seotud vaid konkreetse inimesega ja tellitakse isikule individuaalselt. Aega võib see võtta kuni kaks nädalat.»
Eesti apteekrite liidu esimees Kai Kimmel selgitas, et probleem pole siin üldse mitte digiretseptis, vaid selles, et etatsisiin on Eestis registreerimata ravim. «Enamik ravimeid, mida tarvitatakse, on Eestis registreeritud, aga näiteks Venemaal ehk väljaspool Euroopa Liitu toodetud etatsisiin mitte,» lausus ta.
Eestis registreerimata ravimeid saab apteeki tellida kahel viisil. Üks võimalus on, et kui arstide erialaliit, näiteks antud ravimi puhul Eesti kardioloogide selts leiab, et seda ravimit kasutatakse palju ja see on põhjendatud, teeb ravimiametile taotluse ja palub see Eestisse sisse võtta. «Nii võetaksegi see seltsi taotluse alusel müüki ja inimene saab seda osta nii nagu iga teist ravimit digiretsepti alusel,» lausus Kimmel.
Kui ükski erialaliit pole ravimi kohta taotlust esitanud, tuleb see teha koos perearstiga patsiendil endal.
Seesama etatsisiin oli kuni 1. jaanuarini Eesti kardioloogide seltsi taotlusega müügis, aga enam nad taotlust esitanud ei ole. «Selle ravimi peal on palju inimesi, sellepärast on väga hämmastav, et kardioloogide selts seda enam sisse ei telli,» tunnistas Kimmel.
Kui patsiendil on ravimit tarvis, peab ta minema perearsti juurde, kes teeb inimese nimele kirjaliku taotluse. «Ühe taotlusega saab küsida ravimeid ühe aasta kohta,» lisas Kimmel.
Selle taotluse võtab inimene näppu ja läheb sinna apteeki, kust ta soovib ravimeid osta. «Mina kui apteeker võtan siis ühendust ravimiametiga, kust antakse mulle kindla numbriga luba, ja otsin hulgimüüja, kes loa alusel hakkab otsima, kust seda ravimit sisse osta saab,» selgitas Kimmel.
Kui registreerimata ravimi kohta taotlust pole, siis apteeker seda müüa ei tohi.
Põhjus, miks sedavõrd palju pabereid määrida tuleb, on selles, et Venemaa ravimeid ei tohi Euroopa Liidus müüa.
Kimmeli selgitusel ei tohi neid müüa siin selle pärast, et Euroopa Liit on kehtestanud suure hulga tingimusi, mida Venemaa ei soovi täita. «See on väga suur patakas pabereid, pealegi on Eesti turg liiga väike, et Venemaa tootjal tasuks siin oma ravimeid müüa,» lausus ta.
Loo alguses kirjeldatud juhtumit analüüsides märkis Kimmel, et valesti käitus see, kes ravimi välja kirjutas. «Kui patsient helistas, oleks pidanud arst kohe ütlema, et tuleb tulla kohale ja kirjutada nimeline taotlus, mis tuleb patsiendil viia apteeki, kust ta ravimit osta soovib,» täpsustas ta. «Arsti asi ei ole apteeki valida, valik peab jääma inimesele.»

Loa võib taotleda erialaliit
Ravimiameti ravimite osakonna asejuhataja Ott Laius kinnitas, et müügiloata ravimi kasutamiseks tuleb esitada taotlus.
Mõne müügiloata ravimi järgi võib olla suurem vajadus ja on loodud süsteem, et iga arst ei peaks sel juhul eraldi maaletoomisluba taotlema.
Vajadust hindab ja taotluse ravimi kasutamiseks kirjutab arstide erialaselts. Arstide selts määrab ära ka täpsed diagnoosid, mille puhul müügiloata ravimit võib ilma taotluseta väljastada.
Etatsisiinil pole Eestis müügiluba. Selle aasta alguseni võis etatsisiini kasutada kindla diagnoosikoodiga retsepti alusel, ilma eraldi iga arsti taotlust esitamata, sest Eesti kardioloogide selts oli teinud taotluse selle ravimi kasutamiseks. «Selleks aastaks aga ei soovinud selts taotlust pikendada,» märkis Laius.
Ta lisas, et ilmselt ei peetud etatsisiini kasutamist meditsiiniliselt põhjendatuks piisaval hulgal patsientidel, et teha selleks erialaseltsi taotlust.