Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Õpetaja teipis lasteaialapsel suu kinni

Direktor: ma ei õiguste õpetaja tegu!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Eelmisel nädalal leidis Paide valla lasteaias-koolis Tarbjal aset ebatavaline vahejuhtum. Esmaspäeval teipis õpetaja sobitusrühma lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud magama.

Paide vallavanema Veljo Tammikuni jõudis info juhtumist alles üleeile, sest ta viibis nädalasel välisreisil. "Hoolimata põhjendustest või põhjustest, oli see õpetaja poolt rohkem kui lubamatu käitumine," ütles ta. "Iseenesest ma selle inimese puhul palju valikuvariante ei näe. Ma ei pea võimalikuks sellise inimesega töösuhte jätkamist. See on muidugi direktori otsustada, kuid ma saan direktorit suunata, kuidas oleks õige käituda."

Väidetavalt teipis õpetaja lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud magama.  "Kõikidele küsimustele mul täna vastuseid ei ole. Täna õhtul on hoolekogu koosolek, kuhu ma lähen ka ise kohale," lisas Tammik.

Tammikule teadaolevalt oli õpetaja tol päeval sobitusrühma lastega ruumis omapäi. "Teisi tunnistajaid seal lisaks lastele ei olnud," ütles ta. "Direktorit ma risti ei lööks, ka temal kulus aega, et saada selgeks, mis ruumis täpselt juhtus."

Veljo Tammiku teada andis õpetaja oma päevasest käitumisest õhtul lapsele järele tulnud lapsevanemale teada. "Lugesin ka vanema kirjutatud seletuskirja, kus viimane ei alguses teadnud, kelle poole pöörduda," avaldas ta. "Selles juhtumis võivad olla lapse väärkohtlemise tunnused."

Paide valla lasteaia-kooli juhataja Margit Silluta sõnas, et seni, kuni lasteaias aset leidnud lapse suu teipimise asjaolude uurimine käib, ta juhtumit kommenteerida ei soovi. «Tean, et nii juhtus, sellest tuli rääkis mulle õpetaja ise. Ma ei saa kinnitada täpselt, millal see toimus, kuid lapsevanemaga olen seni saanud suhelda vaid telefonitsi. Kavas on kohtuda kõik kolmekesi: kasvataja, lapsevanem ja mina, kuid seni pole see meil erinevatel põhjustel õnnestunud,» selgitas ta.

Laps, kellest on jutt,  käib Silluta ütlust mööda sobitusrühmas ja viibi kohal vähestel päevadel. Nimetatud laps vajab erilisemat lähenemist kui teised sama rühma lapsed, nõuab rohkem tähelepanu, tuge ja tegevust. «Sobitusrühmas käib meil 13 last ja seal on kaks õpetajat, kelle haridus vastab kvalifikatsioonile, kuid nad pole eripedagoogid, kuid antud juhul pole see oluline, käitumist see ei õigusta. Ükskõik, millise lapsega on tegu,» lausus ta.

Nii pole Silluta meelest õige nimetada last ka autistlikuks. «Ma ei õigusta augustis tööle tulnud õpetaja tegu, aga arvan, et enne päevapealt lahtilaskmist tuleks kõiki asjaolusid uurida,» sõnas ta.

Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu ütles, et eile pöördus Paide politseijaoskonda naine, kes teatas, et 12. septembril oli ühes Järvamaa lasteaias lõunauinaku ajal õpetaja maalriteibiga kinni pannud tema neljaaastase poja suu. "Politsei on sellega seoses algatanud kriminaalmenetluse kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Juhtumi täpsemad asjaolud selgitab välja uurimine," lisas ta.

Sobitusrühm kujutab endas pisikest lasteaiarühma, kus iga laps vajab erilist tähelepanu.

Maikuus jõudis avalikkuseni juhtum, kuidas ühes Tallinna kesklinna lasteaia laste vanemad sundisid päevapealt lahkuma õpetaja, kes raputas tugevalt üht kaheaastast last.

Karistusseadustiku paragrahv 121 lõige üks ütleb, et sellise teo eest ootab süüdimõistmisel rahaline karistus või kuni aastane vangistus.

Politsei soovitab lapsevanemail juhtumeist, kus koolis või lasteaias käiv laps räägib, et täiskasvanu teda lõi, kindlasti politseile teada anda.

SEADUS

(1) Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

(2) Lapse väärkohtlemise ennetamiseks on lapse seaduslikul esindajal karistusregistri seaduse alusel õigus saada teavet teise isiku karistatuse kohta.

(3) Tegu ei ole lapse väärkohtlemisega käesoleva seaduse tähenduses, kui lapse käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu lapse enda või teiste isikute elule või tervisele ning seda ohtu ei ole võimalik vältida, sealhulgas vestluse, veenmise või suulise rahustamise teel, ja sellest tulenevalt tuleb last kasvataval isikul, lapsega töötaval isikul ja lastekaitsetöötajal lapse ohjeldamiseks kasutada füüsilist jõudu määral, mis ei tekita lapsele kehalisi, vaimseid ega emotsionaalseid kahjustusi ning riivab võimalikult vähe lapse õigusi ja vabadusi.

(4) Füüsilist jõudu tohib käesoleva seaduse tähenduses kasutada vaid lapse liikumise või liigutuste piiramiseks määral, mis on proportsionaalne ja vähim vajalik teda ähvardava või temast lähtuva ohu tõrjumiseks. Füüsilist jõudu ei ole lubatud kasutada karistuse eesmärgil.

Allikas: lastekaitseseadus

Tagasi üles