Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ekspert: autism on kaasasündinud haigus, see on ja see ei lähe ära

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Paide valla lasteaed-kool | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Rajaleidja keskuse eripedagoog Elo Siska ütles, et see juhtum on sedavõrd jahmatav, et üles jääb vaid küsimus, miks.

„Kui lapsel on diagnoositud autism, siis selleks, et mõista ja õpetada autistlikku last, on vajalik teada autismi olemust, õpetamismeetodeid ja abistamisviise. Autismi kohta leiab palju abimaterjali internetist, eesti keeles on ilmunud väga häid autismiteemalisi raamatuid, pidevalt toimuvad erinevad autismialased koolitused.

Tugirühmad autistlike laste vanematele on loodud paljudes maakondades, ka Järvamaal. Iga huviline – lapsevanem, õpetaja, koolijuht, vallaametnik –, kõigile on loodud selleks võimalused, et ennast lapse erisustega kurssi viia ning nendega arvestada. Peaasi on soov luua usalduslik suhe lapsega,” ütles ta.

Suu teipimisel, olgu laps autistlik või mitte , sellel ei ole Siska ütlust mööda mingit õigustust. "Täiskasvanud inimene peab ise oskama leida teistsuguseid lahendusi. See on professionaalsuse küsimus, inimene kas harib end või ei hari," lausus ta. "Autismiga laps ei ole paha laps, ärahellitatud laps, sõnakuulmatu laps ega kasvatamatu laps – ta on erivajadustega laps, kes vajab abi ja märkamist. Kogu elu."

Siska oli seda meelt, et probleemi juured on sügavamal kui esmapilgul tunduda võib. „Kindlasti ei olnud see esimene kord, mil see laps abi palus ja ennast kuuldavaks üritas teha” ütles ta. "Autism on kaasasündinud haigus, see on ja see ei lähe ära. Endasse sulgumine ja tagasihoidlikkus on vaid üks faktor. Selline laps elab omas maailmas. Eelkõige on autistlikul lapsel probleemid enda väljendamisega, sotsiaalse suhtlemisega. Radikaalne karistamine ei too probleemile lahendust. Kui laps end selliselt väljendab, siis ta ongi hädas ja tal on halb olla."

Siska lisas, et tuleb osata näha märke, kiiresti sekkuda ja koos (kodu-lasteaed-teised spetsialistid) lahendusi otsida.

Tagasi üles