Üle normi lastud karu pärast tuleb jahimeestel aru anda

Karu. Foto: SCANPIX

Augustist oktoobri lõpuni kestnud karujahihooaeg oli Järvamaa küttidele edukas: lubatud seitse mesikäppa ka tabati. Paraku tuleb nüüd maakonna jahindusklubil aru anda keskkonnainspetsioonile, sest kuus lisaks jättis üks ott veel oma elu.

Millises jahipiirkonnas ja mis põhjusel üks karu üle normi lasti, ei saanud keskkonnainspektsiooni Järva büroo vaneminspektor Andrus Hallasoo öelda. «Hetkel ei ole seda võimalik avaldada, kuna menetlus käib. Menetluse käigus tulebki meil välja selgitada, kuidas see sai juhtuda,» ütles ta.

Hallasoo ei hakanud ka spekuleerima, millal võiks uurimine lahenduse saada ning ühes sellega selguda reeglite vastu eksinu võimalik karistus. «Üldiselt on meie jahimehed tublid, kuidas seekord nii juhtus, ei oskagi täpselt öelda ja menetlus peabki välja selgitama, kas asi juhtus kogemata või oli sihilik. Karistuse kohta ei oska samuti midagi öelda, kõik sõltub asjaoludest ja asi ei pruugigi karistuseni minna,» lausus ta.

Järvamaa jahindusklubi juhatuse esimees Arvi Luuk pidi tunnistama, et eksitus, mille tõttu kaotas elu lubatud normist üks karu rohkem, lõppenud karujahiperioodil tõesti juhtus. «Väike eksitus käib jahikäigu juurde,» märkis ta.

Ent Luuk kinnitas, et jahimehed austavad jahipidamisreegleid ja peavad limiitidest rangelt kinni, ent erinevaid juhtumisi tuleb siiski ette. «Toon näite hundijahist: kaks jahiseltskonda on jahil samal ajal. On luba lasta üks hunt, aga ajus on neli-viis hunti rohkem sees ja kui hundid jooksevad samal ajal välja, siis võib juhtuda, et uluk trehvab samal ajal ette kahele kütile. Selliseid asju on juhtunud,» selgitas ta.

Luuk lisas, et karujahi puhul niisugune olukord tavapärane pigem pole. «Aga sel korral juhtus see Eestis koguni kahel korral: Tartumaal ja Järvamaal,» märkis ta.

Luuk pakkus, et väike süü võib olla jahi korralduspooles ja ka püssimees oleks pidanud enne jahile minekut kindluse mõttes kontrollima, ega karude laskmise limiit selleks hooajaks juba täis ole. «Võib öelda, et oli väike kommunikatsiooniprobleem. Kuigi juba eelneval päeval oli teave limiidi täituvuse kohta olemas ja info liikus ka meili teel. Aga jahindusklubis on 600 meest ja võibolla siis tõesti info ei levinud ja liikunud nii nagu pidanuks,» oletas Luuk.

Kui see juhtum välja arvata, kulges karujahihooaeg jahindusklubile Luugi hinnangul edukalt ning tema meelest võiks keskkonnainspektsioon järgmisel aastal lubasid lahkemalt jagada, sest karusid Järvamaa metsades jagub.

Eriti agaralt liiguvad metsaotid Põhja-Järvamaal, täpsemalt Järva-Jaani, Ambla ja Lehtse kandi maadel. «Näiteks Ambla metsades on neli karu nii-öelda pundis ja viimase kuuga on nad murdnud kolm põtra: kaks vasikat ja ühe põdralehma. Eks nad valmistuvad talveks,» lausus Luuk.

Jahimehed küttisid augustis alanud ja oktoobris lõppenud hooajal Eestis kokku 55 karu lubatud 56st. Lääne-Virumaa kütid lasid 11, Ida-Virumaa kütid kaheksa, Jõgeva- ja Järvamaa kütid kummaski maakonnas kuus, Harju- ja Tartumaa kütid kummaski maakonnas kuus, Pärnumaa jahimehed neli, Põlva- ja Raplamaa kütid kummaski maakonnas kaks ning Lääne- ja Viljandimaa kütid kummaski maakonnas ühe karu.

Karusid ei tohtinud tänavu küttida Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaal.

Kuigi kütitud karude üldarv on ühe karu jagu lubatust väiksem, lasid Tartu- ja Järvamaa jahimehed kummaski maakonnas ühe mesikäpa lubatust rohkem ja neid rikkumisi menetleb keskkonnainspektsioon. Möödunud aastal kütiti 49 karu, laskmata jäi neli lubatud mesikäppa.