Pildid: Pärnu jõel loksuv saun pärineb justkui tulevikust

Eesti äkilisimal kanuumaratonil on sõidetud neli ja pool tundi. Tuul on vastu, vesi on madal, kivid nühivad kanuu põhja ja külgi, Pärnu jõgi on paganama sirge, käed on rakkus, kanuu ei allu kohmakatele juhtimisliigutustele. «Näe, saun!» hüüab äkki üks kanuutaja.

«Mis? Kus?» Teine kanuutaja näeb vaid oma käsi, kuuleb kohisemas kärestikke ja silmab kaldal kurje kalamehi, kelle õngekonkse ja tamiilirulle on nad rohkem kui korra segamini ajanud. Sauna ta küll ei silma.

See, mis Raismikuoja talu juures Järva- ja Pärnumaa piiril jõekaldal tasakesi loksub, ei tundu ühestki asendist tavaline saun olevat. Jah, leiliruum on olemas, välilauad ja -pingid ning vettehüppesild samuti, kuid selle sauna kuju on selline, nagu tahtnuks looja kunagi teha ringikujulist sauna, kuid kellegi, veelgi mõjuvõimsam käsi on surunud selle julmalt kokku.

Loodus on pidevas muutumises

«See jõeäärne on väga ilus. Mulle meeldis seal ujumas käia ja tekkis mõte, et seal võiks olla midagi rohkem,» ütles ujuvsauna omanik Mait Rõõmusaar. «Saunast ujumas käia on ju palju mõnusam ... mul oli väike unistus ja tegime selle teoks.»

Pärnu jõe kaldaäärse kiitmisega Rõõmusaar sõnu kokku ei hoidnud. «Päike, linnud laulmas, kalad sulpsu löömas ja need värvid – suvel on seal tõesti väga ilus. Siseruumides ei saa sellest aru, kuid jõe ääres sa tunnetad lausa iga keharakuga looduse ja valguse muutumist enda ümber,» mõtiskles ta.

Sauna arhitekt on jaapanlane Tomomi Hayashi, kellega Rõõmusaar tutvus Jaapanis arhitektuurireisil. Hayashi meenutas, et ujuva sauna idee tuli tellijalt. «Maidul olid pontoonid ja nende peale pidigi saun tulema,» lausus ta. «Korraldasime konkursi kõigepealt büroos, kus iga arhitekt sai oma idee välja pakkuda. Minu idee osutus väljavalituks.»

Hayashi teada on tõenäoliselt tegemist maailma ainulaadse saunaga. «Tekkis mõte vastanduda sauna arhitektuurse vormiga ümbritsevale loodusele ja mittetraditsioonilisel viisil hoonet keskkonda sulandada,» selgitas ta. «Ujuvsaun oli mulle põnev ja omalaadne ülesanne. Arvan, et tulemus sai väga hea. See meeldib nii tellijale kui tema sõpradele.»

Sauna kõrgusele, laiusele ja raskusele seadsid piiranguid just pontoonid. «Püüdsin minimalistlike vahenditega mahutada sauna kõik nõutavad funktsioonid,» ütles Hayashi. «Kinnist leiliruumi kasutasime toena kahe plaadi vahel ja plaadid omakorda ühendasime kaartega. Tulemus oli ovaalne kuju, nii-öelda ühejooneline disain.»

Kalameestele meeldib

Saunas, mille kandevkonstruktsioonides on kasutatud vineeri, siseviimistluses puitlaudist, kattena plekki, on klassikaline puukeris ja puulavadega leiliruum. Ühes küljes on päikesepatarei, et leedtuled saaksid eesruumides põleda. Kaldalt viib saunani puusillake. Samas seisab betoonist valatud ja linnupuurikujuga kuivkäimla.

Peale omaniku, tema sõprade ja disainiinimeste meeldib ujuvsaun ka kalameestele. Õngitsejatel pole olnud päeva, mil keegi neist ujuvsauna kalapüügikohana ei kasutaks.

Kabala mees Aivar Meesak kiitis head asukohta. «See on üks siinse piirkonna parimaid kalapüügikohti. Alla- ja vastuvoolu on kärestikud ja madalad kohad, mis tähendab, et ahven koguneb siia jõelõiku talvituma,» lausus ta. «Sauna juures on vaikne vesi. Maimud tulevad siia ja nende järel ka ahven. Kala siin on ja püüda on hea aasta ringi.»

Ujuvsauna kasutatakse maist oktoobrini, mil leilivõtt päädib üldiselt ka vettehüppega. Mõnikümmend inimest mahutab saun vabalt ära. Leiliruumis on lahe olla veel kaheksa-kümnekesi. Pärnu jõgi on seal kohas umbes kolm meetrit sügav.

Mait Rõõmusaar sõnas, et vettehüppelavatsit on võimalik ujuvparvena liigutada ja vedada kasvõi keset jõge, ankru põhja lasta ja suviti päevitada.

Türi vallas asuv ujuvsaun kandideerib omaniku, kalastajate ja kanuutajate rõõmuks aasta puitehitiseks. See on Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu 14. korda korraldatav võistlus.

Liidu tegevjuhi Henrik Välja selgitusel on võistluse laiem mõte hoida ja edendada puidu väärtust ehituses, rõhutades puidu kui keskkonnasõbraliku ja kohaliku ehitusmaterjali eeliseid ning edendada puitarhitektuuri arengut. «Puit on võimalusterohke materjal, mis on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal. Arvestades puidu omadustega ja järgides õigeid ehitusvõtteid, võib puitu kasutades rajada ajakohase, stiilse ja tervisliku ehitise, mille kasutusiga ulatub mitmetesse põlvkondadesse,» lausus ta.

Võistluse tulemused kuulutatakse välja järgmisel nädalal arhitektuurikonverentsil «Puit – homse elukeskkonna võti».

Eelmisel aastal olid Järvamaalt samale konkursile esitatud Paide poiste puumaja ja Väätsa eakatekodu.

KOMMENTAAR

Katrin Koov

Eesti arhitektide Liidu president, «Aasta Puitehitis 2016« konkursi žürii liige

Ujuvsaun on väga põnev objekt. Kuna sel aastal on puit­ehitise konkursile esitatud valdavalt eramaju ja sekka mõni avalik hoone, siis teistsuguse funktsiooniga objektid, nagu saunad, torkasid juba iseenesest silma.

Sauna puhul on tore avatud iseloom, õhuke ja õhuline konstruktsioon, seal on hästi ära kasutatud vineeri võimalusi ja omadusi. Hea näide, et alati ei pea tegema traditsioonilise vormiga asju.

Loomulikult pole efektsus ainus, mida otsime, pigem ikka nutikust ja puitmaterjali uuenduslikku kasutust. Vineer pakub selleks palju võimalusi. Kindlasti oleks igavam, kui vineeriga kaetaks vaid sisepindu, seinu või lagesid. Sauna puhul on kasutatud vineeri põhikonstruktsiooni ühe elemendina.

Ujuvsauna suur pluss on tema asukoht, sealne metsik loodus ja Pärnu jõgi ise. Žürii jõudis kohapeale küll üsna hämaras, kuid kogu see olustik, pimeduses hõljuv, täpsem oleks öelda kõikuv saun tekitas eriti hubase ja mõnusa tunde.

Kinnitan, et ujuvsaun midagi konkursil kindlasti võidab.

Ujuvsaun Pärnu jõel

Arhitekt: Tomomi Hayashi/ HGA

Valmimisaeg: 2013. aasta

Materjal: põhikonstruktsiooniks on kasutatud veekindlat vineeri

Idee: Eesti traditsiooniline saun, mis on muudetud ujuvpaviljoniks. Sauna kannavad kaks suurt pontooni.

Tagasi üles