Metskitsed on sisse tallanud raja PAIde lasteaia ja selle lähedal asuvate ridaelamute vahelt ühe Uue tänava eramu juurde, mille perenaine oma talvistele koduloomadele aeda toitu jätab.
Paidelane toidab talvel oma koduaias metskitsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peetri pargi äärsete ridaelamute varased ärkajad on hommikuti kitsekesi näinud peaaegu oma koduhoovist läbi kalpsamas.
Nende sissetallatud rada viib ridaelamute koolipoolsest otsast Uuele tänavale perekond Salmu aiani. Kui varahommikuti peale passida, võib seal näha kitsede uhkeid üleaiahüppeid.
Salmude pere aed on kaks korda nii suur kui naabritel ja nende aia kõige kaugemas nurgas kitsed nosimas käivadki. Esimesed metskitsed sattusid Salmude aeda juba mitu aastat tagasi, ilmselt tundsid nad aianurgas seisva kompostihunniku lõhna.
Kompostihunnik on pealt küll plaadiga kaetud, aga külgedelt tuuseldasid kitsed selle laiali ja perenaisele Urve Salmule ei meeldinud see sugugi.
Et kitsedel oli tee toiduni juba selge ja varahommikuti olid nad jälle kohal, hakkas Urve neile kompostihunniku kõrvale eraldi toitu panema. «Kartulikoori, vana leiba ja saia, õunatükke, mis lapsed välja olid lõiganud,» loetles ta.
Jahimees Mati Hõbemägi märkis, et peamine toit, mida kitsed koduaedadest otsivad, on õunad, sest õunaseemned on nende maiuspala. «Põhjus, miks metsloom koduaeda tuleb, on nälg,» ütles ta. «Metsast nad toitu kätte ei saa ja ilmselt on need, kes peaksid neile metsa süüa viima, olnud laisavõitu – kui inimene metsa loomadele süüa ei vii, tuletab loom ennast talle meelde.»