Pilt passis võib olla petlik

Foto: Järva Teataja

Uuest aastast pikeneb väljastatavate passide kehtivusaeg jälle kümne aastani. Siis kujuneb tavaliseks olukord, kus pilt passis ja tegelikkus ei lähe sageli hästi kokku. Järva Teataja otsis välja kuus järvalast, kelle välimus on viimase viie aastaga oluliselt muutunud ega sarnane nende praeguse passipildiga.

Dokumendi kontrollijad tunnevad inimese ära

Koidula piiripunkti juhtivpiirivalvur Kadri Aaviku ütlust mööda on loomulik, et aja jooksu võib inimese juures palju muutuda. «Kuid on tunnuseid, mis ei muutu, näiteks nina, silmade, kõrvade ja huulte kuju. Samuti nende kaugus üksteisest – need jäävad samaks ja need on ka ühed põhitunnused, millega isikut dokumendi järgi tuvastada,» selgitas ta. «Ära ei saa unustada ka seda, et isiku tuvastamisel käib väline vaatlus alati käsikäes küsitlemisega, mis annab veelgi selgema pildi.»

Mis puudutab ilulõikusi, siis seadust, mis kohustaks inimest pärast sellist protseduuri dokumenti vahetama, ei ole. Kui juhtub, et muudatused näos on tõepoolest põhjalikud ja varasemast väga erinevad, võib dokumendi soovi korral ümber vahetada, et vältida ebamugavusi.

Selliseid juhtumeid pole vähemalt kagupiiri piirivalvuritel ette tulnud. «Kohustus dokumenti vahetada tekib siis, kui inimene muudab oma nime või dokumendi kehtivusaeg saab läbi,» täpsustas Aavik.

Piirivalve- ja politseiamet pole uue dokumendi taotlemisele seadnud mingeid ajapiiranguid. «Kui inimene tõesti tunneb, et foto dokumendil erineb oluliselt tegelikust väljanägemisest ja põhjustab ebamugavusi, võib ta soovi korral dokumenti vahetada aegsasti enne selle kehtivusaja lõppu,» soovitas Aavik.

Praegu kehtivad nii Eesti kodaniku reisidokument kui ka välismaalase pass viis aastat olenemata sellest, kas dokument antakse välja täiskasvanule või lapsele. Uuest aastast väljastatakse vähemalt 15aastasele isikule Eesti kodaniku või välismaalase pass kümneaastase kehtivusajaga.

Aavik ütles, et uuest aastast pikeneb reisidokumendi taotlusel võetavate sõrmejälgede kasutusaeg kahelt aastalt viiele aastale. Näiteks dokumendi kadumisel enne viie aasta möödumist saab korduvdokumenti taotleda posti või e-posti teel ning sõrmejälgede andmiseks pole vaja uuesti teenindusse tulla.

Aaviku meelest on muudatused inimestele kasulikud. «Reisidokumendi kehtivusaeg läheb poole pikemaks, kuid seejuures ei tõuse riigilõiv. Sõrmejälgede kasutusvanuse pikendamine võimaldab aga korduvdokumenti taotleda pikema perioodi vältel kodust lahkumata,» selgitas ta.

Paide Maksimarketi juhataja Tiiu Lunts ütles, et kassapidajad küsivad vanust tõendavat dokumenti vaid siis, kui alkoholi või tubakatooteid osta sooviv inimene ei näi olevat täisealine. «Isiku tuvastamisel vaatavad nad dokumendist vanust ja pildil oleva isiku vastavust tegelikkusele,» lausus ta. «Kui müüjal tekib kahtlus, et dokument ei kuulu sellele isikule, on tal õigus küsida näha veel mõnda dokumenti. Näiteks juhiluba, õpilaspiletit või pangakaarti.»

Lunts sõnas, et kassateenindajad suhtuvad noortesse alkoholi- ja tubakatoodete ostjatesse pigem kahtlustavalt ja kontrollivad dokumente hoolikalt. «Samas pole tulnud meile ühtegi kaebust, et täisealine poleks saanud kehtestatud vanusepiiriga toodet saanud osta. Järelikult jõutakse alati isikutuvastamisel ikka selgusele,» lausus ta. (JT)