Tallinnas Mustamäel tegutseva metallifirma Pentamet kohta ei tea Eesti inimesed tõenäoliselt kuigi palju, sest 99 protsenti oma toodangust müüb isa-poja perefirma maha piiri taga.
Ekspordile keskendunud perefirma
Toodang, mida Pentamet teeb, vajab natuke selgitamist. Nimelt valmistab firma metallist elastseid sõlmi ehk kompensaatoreid energiatööstustele. Lahtiseletatuna on need justkui metallist lõõtsad, mida kasutatakse temperatuurist, meediumist või rõhust tingitud liikumiste ja vibratsioonide summutamiseks torusüsteemides. Mõned neist „lõõtsadest“ võivad olla koguni hiiglasemõõtu – näiteks ühele Euroopa suurimale elektrijaamale valmistasid Pentameti
osavad keevitajad koguni 16 x 8 meetrit mõõdus hiigelkompensaatori.
Kuidas selline eriline ettevõtmine, milletaolist teist Eestis pole, üldse alguse sai? „1994. aastal tuli minu isa Tulju Lillemetsa juurde üks Soome firma, kes pakkus, et kas keegi tahaks hakata tegema kompensaatoreid. Ega keegi väga tahtnud, sest see on töömahukas ja keeruline ettevõtmine. Tulju aga mõtles, et mis seal ikka – hakkame tegema. Nii see algaski ning sellest ajast peale me projekteerime ja valmistame neid detaile. Muidugi tegime neil 1990. aastatel ka kõikvõimalikku muud metallitööd, sest siis oli elu Eestis nii hea, et kõik osteti ära,“ räägib Marko Lillemets, kes Pentametis hoolitseb müügi, arenduse ja projekteerimise eest. „Projekteerime ja valmistame neid tooteid vastavalt tellija tehnilistele tingimustele ning oleme keskendunud just energiatööstuses vajaminevate kompensaatorite valmistamisele.“
Nii vähe kui Eestis on ehitatud energiatööstusi, on neile detaile tarninud ka Pentamet. Ehk nii Auvere uues elektrijaamas kui ka uues Enefit280 õlitehases leiab selles firmas valmistatud osi. 99 protsenti toodangust aga läheb eksporti ning lausa üle maailma. Just praegu seisavad ettevõtte hoovil teele saatmise ootel kompensaatorid, mille tellis üks Mehhiko energiaettevõte.
Materjal kompensaatorite valmistamiseks ostetakse Euroopast, kust selle saab kätte tunduvalt odavamalt kui Eestist. „Meil on siin väiksele turule omaselt hinnad oluliselt kõrgemad,“ sõnab Lillemets.
Müük Lähis-Itta
Ka ekspordiga on Pentamet tegelnud sisuliselt algusest peale. Eestis lihtsalt pole niisuguse toote järele kuigivõrd tihti vajadust. Alguses eksporditi suuresti Soome, kuid alates 2010. aastast hakkas äritandem vaatama ringi uute turgude järele. Praeguseks käib tarnimine juba üle maailma, kusjuures ka eksootilistele Lähis-Ida turgudele, näiteks Kuveidi naftatööstustele. Kuidas saab Eesti firma oma kaubaga mõne Lähis-Ida riigi turule? „Me kasutame agentide abi. Palju loevad ka tehtud tööd ja soovitused. Samas seab piirid meie väiksus – meie käive on üle miljoni euro aastas, aga ega sellisele firmale naljalt ikka miljoniprojekti teha ei anta,“ räägib Lillemets.
Ta märgib ka, et kompensaatorid on tööstusehitusprojektides küll marginaalse osatähtsusega, kuid siiski väga olulised detailid – juhtub kompensaator purunema, siis võib see tähendada tööstusele 100 miljoni eurost kahju. Sellepärast mängib üliolulist rolli toodangu kvaliteet – töö peab olema igapidi korralikult ja kvaliteetselt tehtud.
Eksport ei saaks Lillemetsa sõnul toimuda ilma KredExi käenduseta. „Sisuliselt on see küll iga projekti puhul kohustuslik. Ma peaksin iga projekti puhul kümnendiku selle maksumusest andma garantiiks ja siin aitab meid KredEx. See aga omakorda annab võimaluse vaba raha investeerida hoopis tehnoloogiate arendusse. Näiteks eelmisel aastal investeerisime uutesse seadmetesse 100 000 eurot ja samas suurusjärgus oleme investeerinud ka sel aastal,“ kõneleb Lillemets. „Enne kui KredExiga koostööni jõudsime, proovisime nii, et jätame osa raha projektidesse garantiiks, kuid see variant oli üsna tülikas.“
Töölised leitakse Ukrainast
Töötajate leidmine on metallifirmale päris keeruline teema. Praegu on inimesi palgal 20 ning juhtinud on seda Marko ja Tulju kahepeale. Rollid jagunevad nõnda, et Marko tegeleb turunduse, arenduse ja projekteerimisega, Tulju aga finantsküsimuste ja töötajatega seonduvaga. Ettevõttes on ka kvaliteedijuht ning lähiajal alustab tööd tootmisjuht.
Metallitöömehi on viimasel ajal palgatud peamiselt Ukrainast. „Lihtsalt ei leia Eestist sobivate oskustega inimest. Kui panen CV-Online’i kuulutuse, et mul on vaja näiteks plasmapingioperaatorit, siis pakuvad ennast tööle IT-inimesed, kokad või puidutöölised. Aga ma ei suuda neid ümber õpetada, see võtaks liiga kaua aega ja meil on töötajale väga kõrged nõudmised. Kuna töötada tuleb erinevate materjalide ja paksustega, siis peavad inimesel olema ka vastavad kogemused ja oskused,“ selgitab Lillemets. Muide, tema ise on sisuliselt Pentametis üles kasvanud – siin teenis ta oma esimese taskuraha ja pärast ülikooli lõpetamist tõi tee ikkagi isa rajatud firmasse tööle. Ja praegugi juhtub mõnikord nii, et tuleb õhtuti endal tööpingi taha asuda.
Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Lillemets, et need on sellised nagu igal ettevõtjal – müüa rohkem ja efektiivsemalt. „Veel on meil ruumi siin veidi kasvada,“ märgib ta, viidates, et ükskord on firma ruumipuuduse tõttu juba kolinud. Kavas on teha ka Tallinna Tehnikaülikooliga koostööprojekti kompensaatorite teemal.
OÜ Pentamet
Omanikud Tulju ja Marko Lillemets
Asub Tallinnas Mustamäel
Eelmise aasta käive oli 1,3 mln eurot
20 töötajat
Ekspordi sihtriigid USA, Mehhiko, Kuveit, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Šveits, Venemaa.
Kommentaar:
Jarmo Liiver, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht
Pentamet on hea näide sellest, kuidas ettevõtlusega alustamiseks ei ole tingimata vaja ainulaadset ja kordumatut ideed, piisab täiesti, kui turul on nõudlus konkreetse toote järele.
Pentameti omanike julgus avardada turgu ja näha müügivõimalusi üle terve maailma on kindlasti üheks nende edu pandiks. Seejuures on nad pidevalt panustanud oma tootmistehnoloogiate kaasajastamisse ja investeerinud uutesse seadmetesse. Lisaks on tegemist perefirmaga, kus ka noorem põlvkond aktiivselt tegutseb ja ettevõtte arengusse panustab.
KredExil on Pentametiga aastatepikkune viljakas koostöö ning meil on hea meel, et oleme saanud anda oma panuse nende arengusse.
Artikli ilmumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.