Elu läheb paremaks, isegi põllumeestel

Foto: Erakogu

Möödunud aastat meenutades ütlesid ettevõtjad kui ühest suust, et läks hästi, eesmärgid on täidetud, oli värvikas, huvitav ja keskmisest parem aasta. Üksnes põllumehed meenutasid aastat kui rasket ellujäämisõppust, millesse tõi helgust just viimastel kuudel kallinenud piimahind.

Lea Kerma

Arco Vara kinnisvaramaakler/hindaja

Järvamaal pole kortermaju ehitatud, kuid siin peegeldub üldine uue ostmise trend: klient eelistab osta remonditud korteri või maja.  Ostja eeldab, et ta saab kohe sisse elama minna, ja aktiivsem on muidugi korteriturg.

Meeldib, et töötan arenevas ettevõttes, Arco Vara majandustulemused suurenesid ligi 20 protsenti, ja rõõmustan ka ostjate teadlikkuse kasvu üle. Paljud kinnisvaraseadused on muutunud ning inimesed julgevad küsida nõu ja teha targemaid otsuseid.

Ka ostu-müügitehingute puhul on jäänud vähemaks tagantjärele targutamist, julgetakse küsida ja arutada tehingut puudutavaid asju palju täpsemalt. Nii on tehingut tehes kindlus ja rahulolu suurem mõlemale poolele.

Kinnisvaravaldkonnas on töömahu kasvuga suurenenud ka töötasufond. Teadlikum klient toob rohkem nii tehinguid kui ka hindamisi. Rohkem tööd ja suurem tasu selle eest. Kaastöötajaid pole mulle lisandunud, kuid praegu on neid Kesk-Eesti turul piisavalt.

Suurim kinnisvaratehing Järvamaal oli 111 000 eurot. Mina tegin sellele hindamise. Tegemist on hilissuvel müüdud heas korras renoveeritud eramuga Paides, mis ületab eelmisel aastal tehtud tipptehingut tuhande euroga ja näitab ilmekalt maakonna kinnisvaraturu püsivust.

Kuna turul pole heas seisus elamuid kohe võtta, siis on aeg jõudnud nii kaugele, et korterist välja tahtev noor inimene on valmis pangalaenguga ostma korraliku maja. Selliseid, kes vaatavad turul ringi sooviga osta meie mõistes «valge» maja, on ka olnud mitu.  See tähendab valmis maja, kus on vaja teha vaid sisetöid, mida ostja valmis heal meelel ka tegema.

Aasta pärl

Kinnisvaraturul on parim tehing selline, kus mõlemad pooled jäävad rahule. Mul on tänavu õnnestunud teha enamik tehinguid sellised, kus tunnustussõnu laususid nii ostja kui ka müüja.

Tõnu Uibopuu

Järva tarbijate ühistu juhatuse esimees

Kui meenutada olulisemaid sündmusi aastast 2016, siis võiks nimetada eelkõige haldusreformi käivitamist, mis on kindlasti hea, sest suuremad omavalitsusüksused on võimekamad ja maksumaksjale vähem kulukad.

Teine oluline sündmus on valitsuse vahetus, mille mõju sõltub juba uue koalitsiooni otsustest. Esimesed tegevusplaanid erilist optimismi pole tekitanud. Kuidagi tõmblev, rutakas ja läbimõtlematu tundub nende esimene reaktsioon valitsemises. Neid võib mõista, sest Keskerakond on nii kaua olnud valitsemisest eemal. Eesti Vabariik ei tohiks aga olla eksperimenteerimise koht. Ettevõtjale on oluline stabiilsus.

Kolmandaks jääb meelde alkoholi aktsiisi tõstmisest tulenevad negatiivsed tagajärjed legaalsele kaubandusele, mille mõju uute aktsiisimääradega ilmselgelt süveneb.

Aasta 2016 pole veel lõppenud. Kõige suuremad müügid on kaubanduses vahetult enne aasta lõppu. Tuginedes senitehtule võib öelda, et Järva tarbijate ühistu täidab püstitatud eesmärgid. Oleme kasvatanud käivet rohkem kui Eesti samas valdkonnas tervikuna. Eriti heameel on, et käibe kasv pole tingitud uute kaupluste avamisest, vaid olemasolevate kaupluste käibe kasvust. Järelikult on meie pakutav teenus paranenud.

Töötajate arv on meil sama, mis eelmisel aastal. Oleme oma investeeringutega vähendanud töö mahtu kaubanduses, mis on võimaldanud tõsta tööviljakust ja selle kaudu ka töötasu. Keskmine palk tõusis tänavu ligi kaheksa protsenti. Kasum jääb samuti samasse suurusjärku kui eelmisel aastal ja ületab seatud eesmärki.

Aasta pärl

Kui Raul Rebane pidas Kadrinas maailma parimaks sealse Konsumi kulinaaria pasteeti, mis on põhjus tihti Kadrinas peatuda, siis seda on hea teada. Kui kuskil kiidetakse meie keti kauplust, on see suurim tunnustus meie kõigi tööle.

Reelika Marrandi

Elise Aia juhataja

Oli värvikas ja huvitav aasta, mida jääb meenutama üks suur tassimine, rassimine ja paigutamine. Nimelt saime enne eelmise aasta jõule endiselt koostööpartnerilt teada, et meie Mäekülas asuvat taimeplatsi läheb tal edaspidi traktoritele vaja. Nii tuli meil kolida ja leida asjadele loogiline koht kas Retla puukoolis või Türi müügiplatsil. See tähendas ka kastmisalade ümbertegemist ja laiendamist.

Saime hostade kasvualale ägeda palkkonstruktsiooniga varjutusala, kus sai sorte paigutada tähestiku järgi. Siiani oli ligi 200 sorti paigutatud enam-vähem suvalises järjekorras ja tellimusi oli üsna raske kokku panna, nüüd saab sellega hakkama igaüks, kes tähestikku tunneb.

Töötajaid on igal hooajal palgalehel neli-viis, peale selle paar praktikanti ja ka õpilasmalevlastele oleme jõukohast tööd õpetanud. Talveks jääb minu kõrval palgale veel üks aednik. Aasta keskmine töötasu tõusis veidi, kuid aianduses ei saa kelkida suurte summadega, pigem on aiandus elustiili ettevõtmine, mitte suur äri.

Kodulehe kaudu tuli tänavu üle 400 tellimuse, samas suurusjärgus nagu eelmisel aastal. Lisandus püsikliente, keda on nüüd ligi 800.

Kasumist on vara rääkida, sest majandusaasta kokkuvõtted on alles tegemata, kuid müügitulu jääb võrreldes eelmise aastaga enam-vähem samaks.

Aiandusettevõtte pikimad tööpäevad on kindlasti kevadised laadad ja avatud talude päev. Sel ajal päevad ja ööd pigem sulanduvad ühtseks joruks.

Aasta pärl

Üldisemas mõttes kindlasti presidendi valimised, aga kohalikus mõttes Järvamaalt alguse saanud avatud talude päev, mis toob linnainimesed maale ning maainimestel on tore ennast näidata ja teisi vaadata.

Margus Muld

Väätsa Agro ASi juhatuse esimees

Aasta on kehvem kui eelmised just majandustulemuste poolest. Kõige suurem  murekoht oli piimahind, mis  aasta alguses oli kohe väga madal, aasta jooksul hakkas tõusma ja viimastel kuudel on tõus juba põllumeest rõõmustanud.

Nii paistab piimahinna tänavune keskmine eelmisest aastast väiksem tulevat küll vaid kuue euro kanti (2015 236 eurot tonn, tänavu 230 eurot tonn), kuid hinnas teeb see väga suure vahe. Alles aasta lõpu poole hakkas vahe vähenema.

Kaotasime tänavu 700 000 eurot teravilja pealt ja 32 protsenti väiksemaks jäid toetused.  Nii paistab aasta kokkuvõttest välja päris korralik miinus. Las lõplik seis tuleb välja aastaaruandes. Aasta lõpuni on veel aega, loodame, et arvud muutuvad paremuse suunas.

Rõõmustav oli, et  saime suvel lehmadelt 70 tonni piima päevas, mis oli kui tordisöömise hetk. Seda enam, et see polnud mitte ühe päeva ega nädala, ikka pikema aja  toodang. See näitab, et meil on head lehmad, tasemel sööt  ja tublid töötajad. Tugevus, mis aitab elujõus püsida just kriisiaegadel.

Kui varem on teravili aidanud piimahinna langust katta, siis tänavu kandsime maha sada protsenti talirapsist, see tuli kõik ümber külvata, sest taliraps ei talvitunud. Niisugused tagasilöögid on loodusega koostööd tehes samuti paratamatud.

Väätsa Agro töötajate arv pole muutunud  Lõõla uue laudakompleksi avamisest saati 2014. aastal. Tööl on keskeltläbi sada inimest. Vaatamata keerulisele  põllumajanduse üldolukorrale suurenes palgafond kogu Trigon Dairy Farmingu grupi peale viis protsenti.

Aasta pärl

Urmas Kruuse väljaütlemine maaeluministrina, et toodame Eestis liiga palju piima ja sellest tulenebki probleem.  Mina  ei suuda seda kuidagi probleemina näha, see on just meie võimalus kasvatada eksporti. Valdkonna ministrilt sellist väljaütlemist poleks oodanud.

Rita Sardis

Veskimäe ASi juhatuse esimees

On paremaid aastaid olnud kui tänavune, kuid elu käibki lainetena. Tahame või ei taha, pääsu sellest pole. Piimahind oli nii madal, et väiksemal tootjal tuli vaevata pead, kuidas hakkama saada. Nii on minu aasta märksõna «Hea, et ellu jäime».

Ellujaäämise juures olen eriti õnnelik, et ei pidanud müüma oma põhivara – tootmismaad. Olin selleks juba valmis, läbirääkimised käisid kahe maatüki üle, kuid ometigi saime ilma hakkama. Müüsime veidi metsamaad.

Rõõmustasid ilusad suvirapsipõllud, kuid rahaliselt saime rapsist sama tulu, mis eelmisel aastal. Silmale jätsid need tee ääres hea mulje, jäävad vähemalt ilusana meelde. Taliraps hävis meilgi täiesti.

Meeldib, et pole pidanud töötajaid koondama. Maal aastaid ühes ettevõttes töötades pole see kerge. Ainult üks töötaja jäi pensionile, kuid tema asemele juurde kedagi ei võtnud, püüdsime hakkama saada. Sellega hoidsime palgafondi kokku, millest raskel aastal oli suur abi.

Töötajatele maksame tunnitasu, mida pole vähendanud kogu kriisiaja, kuid tõstnud ka mitte juba viimased kaks aastat. Laudas on 11tunnised tööpäevad, aga põllumehel tipptööajal oluliselt pikemad. Kui tööd on vaja teha, siis põllumees kella ei vaata. Nii võib traktoristil silotegemise ajal tööpäeva pikkus olla lausa 20 tundi.

Ettevõtte kogu müügitulu vähenes viis protsenti. Eelmise aasta piimahind oli 250 eurot tonnist, tänavu paistab tulevat kõige rohkem 240 eurot tonnist. Lisaks hinnalangusele on ka piima olnud vähem, sest müüa tuli 24 tiinet mullikat.  Sellised tehingud teevad hinge haigeks. Need loomad võinuks olla oma põhikarja täieduseks, kuid millegi eest pidi ju elama.

Jah, sel aastal on tulnud teha otsuseid, mida põllumajandusettevõtte juhina ma muidu ei teeks. Praegu on karjas  183 lehma, piimast saime tänavu vaid pool ettevõttele vajalikust rahast. Teine pool tuli juurde leida. Parimatel aegadel on piimast saadav tulu eelarves ikka 70-80 protsenti.

Aasta pärl

See, et kõigele vaatamata ellu jäime.

Toomas Agasild

Viking Window ASi juhatuse esimees

Tegime tänavu viie aasta parima tulemuse, kus müügikäive tõusis olulisemalt ja ühes sellega peaks ka kasumi pool tulema rõõmustavasse plussi.  Müügikäive kasvas arvuliselt küll vaid neli protsenti, mis teeb 13 miljonit eurot. Parimatel aastatel on müügikäive olnud ikka 15 miljonit eurot, nii et  kasvu pole just palju.

Ehitusturg oli püsiv ning annab puidust aknaid ja uksi tootvale ettevõttele kohe tunda. Kui telliti, siis läks meilgi hästi.

Samas eriti suuri lepinguid, mida esile tuua, tänavu polnud.  Eesti turu osa on nagu on, kuid hea poolelt kasvas müük eksportturgudel ja rohkem ikka peamiste kauaste koostööpartnerite juures Inglismaal, Iirimaal ja Norras.

Tänavu tegelesime aktiivselt Jaapaniga, Järvamaal elav jaapanlane aitab meil jõuda Jaapani turule. Tulemusi näeme uuel aastal, sest uuele turule minek võtab aega.

Töötajate arv pisut vähenes ja tootlikkus töötaja kohta suurenes, seega on loogiline, et palk peaks tõusma.  Töötasu maksame boonussüsteemi järgi, see tähendab, mida rohkem teed, seda rohkem teenid.  Nii on ka müügikäibe kasvu puhul tavaline, et palgafond suureneb.

Numbrilise näitajana tooksin esile hoopis meilt tellitavate toodete suurused, mis on viimasel ajal olnud tavamõõtmetest oluliselt suuremad. Mida aasta edasi, seda vähem  haruldane on pidada kliendiga läbirääkimisi erimõõtmeliste uste ja akende üle. Oleme ju kursis, et viimasel ajal on arhitektidel eriti moes teha näiteks klaasseinu. Nii oleme ka meie teinud näiteks üheksameetriseid lükanduksi.

Aasta pärl

Ettevõte meeskond tegi tugevat tööd tootearenduses, mille tulemit peaks nägema järgmisel aastal.  Eks pärl ole mõnes mõttes seegi, et  Viking Window ASil täitus tänavu 20 aastat loomisest.