Kala kättesaamiseks tuli jääauk suuremaks lõhkuda

kalamees Kuido Kolk püütud haugiga Foto: Erakogu

Jõele jääaugust lutsu püüdma läinud kalamehel jäi unna otsa midagi hoopis suuremat, kohe nii suurt, et selle väljatõmbamiseks pidi ta jääauku suuremaks raiuma.

Esmaspäeval läks Türi vallas elav Kuido Kolk jääauku lutse püüdma nii nagu  paljudel teistel päevadel. Näkkamisõnnegi on tal jagunud. Et lutsud on Särevere alevit läbivas Prandi jões, mis on Pärnu jõe harujõgi, sellised poolteisekilosed, siis suurt jääauku nende püüdmiseks Kolk tegema ei pea.

«Näkkas seegi kord, aga välja tõmmates tekkis mure: see luts ei mahu minu tehtud jääaugust läbi, tuli hakata suuremaks tegema,» meenutas sünnist saadik ennast kalamehena mäletav 66aastane Kolk.

Kolgil käis peast läbi, kas ta tõesti on püüdnud jõest rekordsuure lutsu. Kolk oli kalal üksi. Nii sidus ta jääaugus sipleva kala tamiiliga jala külge ja kui sai augu lõpuks nii suureks, et rahmeldav kala mahtus sellest läbi, selgus, et oli hoopis haugiraisk. «Ega ma uskunud, et lutsu unna otsa haug jääb, sest lutsu püütakse ju surnud kalaga ja haug seda väga ei taha,» selgitas ta.

Kui üle seitsmekilone luts oleks olnud rekordivääriline kala, siis sama raske haug on tavaline. Vähemalt Kolgile, kelle õnge otsa on pirakaid  jäänud teisegi. Küll mitte talvel, sest talvel olevat haugid uimased. «See tundus nii vana kala olevat, et ei viitsinud enam eluskala jahtida. Tavaliselt haug surnud kala väga ei taha võtta,» teadis ta öelda.

Üle meetri pika ja seitse kilo raske kala fileeris Kolk ära ja ajas läbi hakklihamasina. «Kalahakkliha sain sellest haugist kohe nii palju, et oli teistelegi jagada,» ütles ta jälle jääaugu ääres istudes. Tänase päeva jääoludega jõel polnud Kolgil mõtet enam lutsu püüdmiseks sobilikku koolmekohta minna. Nii jäi ta turvalisemalt kalda äärde ahvenat ja särge püüdma. Ikka jääaugust.