Tankla võimalik ehitus kütab türilastes kirgi

Heike Eslase (vasakult), Elly Pilve ja Merle Lungi meelest võiks nende selja taga paistva ja kesklinna kõige käidavamas kohas asuva puumaja asemel asuda küll tänapäevane tankla. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tankla Türi kesklinna ehitamise pooldajad näevad töökohtade kõrval selles head võimalust igal ajal kohvi osta, tankla vastased ei mõista, miks peab linnas nii palju tanklaid olema, ehitamise üle otsustajad pole veel seisukohta kujundanud.

Tankla ehituseks mõeldud krundi vahetus läheduses peatusid vestluseks kolm naist, kes küsisid kui ühest suust, kas tõesti on parem, kui kesklinna kõige käidavamas kohas, kaubakeskuse lähedal, riivab silma kahekorruseline pruunikas puitmaja. «Kas see aknad laudadega kinni löödud maja on siin ilusam kui üks korralik tänapäevane Olerexi tankla, mida ettevõtja siia ehitada tahab?» täpsustas küsimust kaubandusettevõttes töötav Merle Lung.

Ettevõtja Elly Pilv sõnas, et kui tuleb selline tankla, nagu Olerexil on Paides, et koos kohvimasina ja kõige muuga, siis see on ainult teretulnud. «Kui praegu minna hommikuti Lokuta mäe peal asuvasse bensiinitanklasse, siis seal on kohvijärjekord uksest välja,» teadis ta öelda.

Türi valla elanik Heike Eslas soovitas rõõmustada tanklaga juurde tulevate töökohtade üle. «Äärelinnadesse pole automaattanklaid vaja, inimesega on palju parem suhelda. Üks korralik tankla linna keskel ja kõigile sobib,» ütles ta.

Lungi, Pilve ja Eslase meelest on jutud tankla ohtlikkusest ammu ajast ja arust. Pilv rõhutas, et üheski linnas pole kuulda olnud tankla õhku lendamisest, ei juhtu seda ka Türil. «Türilane ei pea kartma ohte, vaid nägema tankla ehituses võimalusi,» märkis ta.

Kaksikuid kodus kasvatava Eslase meelest tankla ehitusega linnapilt ei kaota, vaid võidab. «Aedlinna ilu ei kao kuhugi, küll hakkavad ka tanklas kasvama puud, põõsad ja lilled,» lisas ta.

Tankla vastane, Eesti looduskaitse seltsi Türi osakond kogus allkirju polikliinikus. Proviisor Piret Juhanson kinnitas, et nemad kedagi allkirja andma ei agiteeri, kuid kogunenud on neid üksjagu.

Türi kesklinnas peaaegu 40 aastat elanud Juhanson ei mõista, miks peaks siin olema tankla. «Seda lärmi on kesklinnas tanklatagi parkimisplatsil küllalt, kesklinn võiks silma paista millegi ilusamaga, kui on spetsiifilise lõhnaga tankla,» arutles ta. «Rääkimata tihenevast liikluskorraldusest ja aastavahetuse ilutulestikust, kas need kõik on ikka läbi mõeldud. Praegu tundub mõte mulle kohutav.»

Samuti on Juhanson seda meelt, et tänapäevase tankla paar töökohta ei hoia veel noori kodukandis kinni.

Türi vallavalitsuse arendusjuht Üllar Vahtramäe sõnas, et AS Olerex on käinud kolm korda vallavalitsuses tankla ehitusest rääkimas. «Viimatine kord jääb viie aasta taha ja siis olnud suulise infovahetuse peale jäi asi katki,» meenutas ta.

Vahtramäe teab, et praegu käib allkirjade kogumine, nagu sedagi, et jälle päevakorrale kerkinud Olerexi tankla ehituse soovi on arutanud ka vallavolikogu komisjonid. «Komisjonide arvamust kuulsime küll volikogu detsembri istungil ja valdavalt oldi detailplaneeringu algatuse poolt, kuid seni on kõik vaid jutu tasandil,» kinnitas ta.

Türi vallavolikogu neljapäevasele istungile on Vahtramäe ütlust mööda tulemas ka Olerexi esindajad, kes selgitavad ja näitavad plaane, kuidas võiks tankla kesklinnas välja näha. «Kindlasti nad vastavad küsimustele ja siis saab vallavolikogu võtta seisukoha, kas alustada detailplaneeringuga või mitte,» sõnas ta.

Detailplaneeringut algatada oleks Vahtramäe meelest isegi hea, sest see on põhjalik ja avalik protsess, milles minnakse üksikasjadeni. «Saab paljudele küsimustele vastused ja emotsioonide asemel selgub palju asju faktiliselt,» märkis ta.

Valla ettevõtjate esindajana sõnas Vahtramäe, et ettevõtja viimane suurem investeering Türi linna oli Maxima poe ehitus neli aastat tagasi. Kõik edasised suuremad investeeringud on teinud Türi vald. «Ei tasu erasektori investeeringusoovi näha nii suure takistusena, võib-olla peaks andma neile siiski võimaluse selgitada ja püüda neid oma soovidega mõjutada,» lausus ta.

Kui vallavolikogu peaks neljapäeval võtma vastu otsuse algatada detailplaneering, siis Vahtramäe kogemust mööda kestab see kindlasti üle poole aasta. «Kogu tankla ehitusega seotud protsess on pikaajaline, rohkem kui pool aastat ja tähendab eriarvamusi,» ütles ta.

Nii ei saa praegu veel isegi mitte oletada, kas Türi kesklinna kerkib tankla või mitte.

KOMMENTAAR

Viiu Männik

Türi massöör

Olen tankla kesklinna rajamise vastu, sest ma ei näe sellel mõtet. Auto paagi kütusega täitmine pole tegevus, mis tabab sind ootamatult. Seda annab edukalt planeerida. Tankla kesklinnas ei pea olema koht, kust peaks saama 24 tundi kohvi ja suitsu. Kesklinnas võiks asuda parem park, laste mänguväljak või midagi muud, kus saab lõõgastuda.

Samas ettevõtjana ma muidugi mõistan teise ettevõtja soovi oma kesklinna asukohaga kinnistu raha teenima panna.