Vallandatud õpetaja nõuab kohtus õigust

Kohtuistung Järva-Jaani gümnaasiumi endise õpetaja Priit Dievese üle. Foto: Dmitri Kotjuh

Eile algas Paide kohtumajas istung, kus Järva-Jaani gümnaasiumi endine ühiskonnaõpetaja Priit Dieves soovib tema töölepingu ülesütlemise tühistamist ja nõuab ligi 3000eurost hüvitist.

Dieves kaotas töö eelmisel suvel päev pärast seda, kui Õhtulehes oli ilmunud tema arvamusartikkel «Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!».

Sellest ajast peale on Dieves selgitanud, et kaotas töökoha üksnes arvamusartikli tõttu ja peab seda sõnavabaduse piiramiseks. Eile Dieves kohtusaali ei ilmunud, tema huve kaitses kaks advokaati, Järva-Jaani gümnaasiumi esindasid direktor Raigo Prants ja advokaat.

Kohe istungi algul pakkus kohtunik võimalust sõlmida kohtuväline kokkulepe. Dievese kaitsjad ütlesid, et nende kliendile on see põhimõtteline vaidlus ega näe selles kompromissi kohta.

Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants ütles, et on valmis vormistama töösuhte lõpu vastastikusel kokkuleppel, et kohtus käimisest pääseda.

Prants toonitas korduvalt, et ei lõpetanud Dievesega töösuhet üksnes arvamusartikli tõttu, vaid temaga oli teisigi probleeme ja teda on varem korduvalt hoiatatud ebaeetilise käitumise pärast.

Kohtus tuli ei ilmsiks, et Dieves oli andnud lastele koduseks ülesandeks kleepida õpikus kinni fotod, mis kujutasid samasoolisi leibkondi. Üksikasjade selgituseni kohus eile ei jõudnud.

Pärast kaks tundi kestnud arut­elu pakkus kohtunik osapooltele uuesti välja, kas poleks parem sõlmida kokkulepe, et vältida sellega pikka kohtuteed ja hoida raha kokku.

Prants kinnitas, et on endiselt nõus vormistama töösuhte lõppemise kokkuleppena, samas tunnistas ta, et töösuhte lõpetus oleks vormiliselt võinud olla paremini tehtud. Ta lisas, et sellele vastutulekule peaks Dieves vastama samaga.

Kuna Dievest kohtus ei olnud, siis andis kohtunik osapooltele kaks nädalat aega kokkulepet sõlmida.

Priit Dieves on nõudnud õigust töövaidluskomisjonilt, kuid tema kaebus jäi rahuldamata nii vallandamise õiguspärasuse kui ka hüvitisenõude suhtes.

«Minu meelest töövaidluskomisjon absoluutselt ei arvestanudki sellega, et tööandja rikkus minu põhiõigusi, sõnavabaduse põhimõtet. Sellest vastusest kumab läbi, et see ei ole üldse töövaidluskomisjonile tähtis, tähtsad on muud põhjused, igasugu muud varasemad juhtumised või konfliktid, mis esile tõsteti, mida ei ole absoluutselt vallandamiskäskkirjas mainitudki,» ütles ta pärast töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist.

«Ma ei saa leppida sellega, et minu põhiõigusi ja vabadusi on rikutud,» lausus ta. «Olen kurb, et praegu on minu juhtumiga edastatud signaal ühiskonnale, eelkõige tööandjatele, et arvamusavalduse eest lihtsalt vallandatakse.»

Dievese juhtumit on uurinud ka võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kelle hinnangul polnud vallandamine sellisel motiivil õige. Samas märkis Pakosta, et ei saa eirata juhtumi menetluse käigus ilmnenud muid asjaolusid.