Suur ja julge hunt jäi inimesega tõtt vaatama

Hunt Foto: Reuters / Scanpix

Reede õhtul kohtus amblalane Maria Karumets Pärnu-Rakvere maanteel auto eest kahel korral läbi jooksnud suure koera moodi loomaga. Esmapilgul koeraks peetud loom oli tegelikult hunt, kes ei peljanud inimesi, vaid jäi kinnipeetud sõidukit ja selle omanikke põlluserva uudistama.

Maria Karumets kinnitas, et ehk polekski väikebussi eest üle tee jooksnud loom teda nii väga puudutanud, kui just eelmisel päeval poleks tema koduhoovi sattunud üks eksinud Saksa lambakoer. «Elame eraldatud kohas, kus kolme kilomeetri raadiuses pole teisi majapidamisi. Õuele põgusalt põiganud koer oli kindlasti kuskilt ära jooksnud, kuid ma ei jõudnud temast pilti teha, et sotsiaalmeedia kaudu omanikku otsida,» meenutas ta.

Kui nüüd kodust kümme kilomeetrit eemal Ahula küla läheduses taas sarnane koera moodi olevus üle tee jooksis, arvas Karumets, et tegemist on ehk sama koeraga, kes ikka veel sihitult ringi eksleb.

Karumets kirjeldas, et nad olid elukaaslasega teel Ahulast Paide poole, kui loom jooksis esmalt paremalt poolt üle tee, pööras siis otsa ringi ja jooksis tagasi ning jäi peatunud sõidukit veidi eemalt põlluservast vaatama. «Kuna seal on maantee kõrval kergliiklustee ja tänavavalgustus juba põles, oli looma küllalt hästi näha,» lausus ta.

Nad pidasid bussi kinni eesmärgiga koer enda juurde kutsuda, teda pildistada ja pilt siis facebooki üles panna. «Looma lähemalt silmitsedes saime mõlemad elukaaslasega ühtäkki aru, et see polegi koer, vaid suur hunt,» ütles Karumets.

Üllatav ja pisut häiriv oli inimeste ja looma kohtumise juures see, et hunt ei paistnud eriti kartvat. Karumets ütles, et teda tabas kahtlus, et äkki on tegu karjast eemaldunud või haige loomaga või on ta mõne oskamatu jahimehe kuulist viga saanud. Sellised hundid püüavad teadupoolest endale kergemal viisil ninaesist leida ja võivad tulla küladesse koduloomi murdma.

Kuna Ahula küla oli päris lähedal, tegi Karumets facebooki postituse, et kohalikke elanikke sealkandis ringi liikuvast hundist teavitada.

Ta helistas kohe ka tuttavale jahimehele, et see uuriks lähemalt, millise hundiga on tegu ja miks ta asustatud kohale nii lähedal ringi luusib.

Kõne saanud jahimees ja hundijahi asjatundja Igor Homin ütles, et läks veel samal õhtul jälgi ajama ja sai kinnitust, et tegemist oli tõepoolest hundiga. «Aga ta polnud seal sugugi üksi. Mina nägin läbi öövaatlusbinokli kahte tugevat ja tervet hunti, kes pidasid jahti neist umbes 300 meetri kaugusel olevale kitsekarjale,» lausus ta.

Homin rõhutas, et paanikaks pole vähimatki põhjust. «Hundid on praegu rohkem liikvel ja satuvad inimeste silma alla, sest nad otsivad süüa ja jahivad metsast välja põldudele sööma tulevaid kitsi,» selgitas ta. «Ma muidugi ei saa mürki võtta, et mõni neist kusagile koera murdma ei lähe, kuid reeglina hea tervise juures karjahundid seda siiski ei tee.»

Nähtud hunte ei ole Homini meelest vaja jahtida, sest oli selgelt näha, et nad suudavad oma toidulaua eest hoolitseda normaalsel viisil ega tiku seega tõenäoliselt inimeste valdustesse.

Et aga sellisel viisil kohtumine hundiga rohket kõneainet pakub, pole Homini meelest kahtlustki. Inimesed ei trehva hundiga ju kuigi sageli vastamisi.