Ekspert: kaardi joonistamisega saanuks loogilisema Eesti

Rivo Noorkõivu õpetussõnu kohalike omavalitsuste uuenduseks on ilmselt kuulnud kõikide Eesti linnade-valdade juhid. Tema hinnangul on reformi võtmekoht saavutada uus tase just juhtimises. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ühinemiskonsultant Rivo Noorkõivu meelest vajavad kohalikud omavalitsused liidreid, kes tahavad ja julgevad muutusi ette võtta, sest seda ei saa teha hallid hiired.

Millise hinde annate haldusreformi esimesele, vabatahtlike ühinemiste järgule?

Nelja miinuse. Selles on tugev annus motiveerivat komponenti.

Miks just selline hinne?

Miski jäi siiski kriipima. Oleksin ühinemislepingutes tahtnud näha suuremat pilti, millist omavalitsust üles ehitama hakatakse. Sellest jäi puudu.

Mõni tekkiv omavalitsus ei moodusta loogilist tervikut. Kui suur osa elanikest käib toiminguid tegemas üle praeguse vallapiiri, on neil vähe võimalusi mõjutada valijana endale oluliste teenuste osutamist, kuna need jäävad teise omavalitsusse.

Asjakohane olnuks soovituslikult määratleda keskused, nagu seda tehti Tarmo Looduse eestvedamisel reformi kavandades. Kuigi kaardi joonistamine pole omaette eesmärk, oleks selle abil saanud mõningatele loogikavigadele tähelepanu juhtida.

Missugune on hea omavalitsus? Milline on teie visioon?

Me vajame liidreid, kes tahavad ja julgevad muutusi ette võtta. Seda ei saa teha hallid hiired. Edu võti peitub selles, kas juhtimine tõhustub, kas korrastatakse struktuure, kas riigis suudetakse luua mitmekihilist demokraatlikku valitsemist, milles kodanike ja kogukondade hääl loeb.

Teiseks soovin väga, et omavalitsuste kulupõhine mõtteviis asenduks tulupõhisega: tuleb teha selgeks, kust raha tuleb. Näiteks EASi juht ütles, et ärmatamise kahju maksavad nad kinni omast rahast. Nende raha on minu raha! Maksumaksja raha! Millest me räägime?

Räägite muutustest õhinaga. Kui palju omavalitsusi haldusreformi niiviisi suhtub?

Olen näinud väga kihvte omavalitsusjuhte, nii noorema kui ka vanema põlvkonna esindajaid, kes teevad oma tööd pühendunult.

Mulle meeldib erasektori mõttelaad, kus ei räägita teenuste osutamisest, vaid sellest, millist väärtust nende teenustega luuakse.

Ma ei usu omavalitsusse, kus inimene tuleb tööle, märgib oma saabumise raamatusse ja tööpäeva lõpus kirjutab jälle, et lahkus kabinetist. Tean, et sellist käitumist siiski veel esineb.

Omavalitsuste võimekus ja arusaam toimuvast erineb märgatavalt.

Kuidas teile praegu tundub, kas vabatahtlike ühinemisteni jõudmiseks on antud küllalt aega?

Teemast on nii kaua räägitud. Ilmselt oleks midagi saanud ajapikenduse andmisega vältida, aga tempot hoida on tähtis. Selle aja jooksul sai kokku leppida, kui taheti. Paraku läks osa omavalitsusi kaevikutesse ja betoneeris end sinna, öeldes, et nemad sellega kaasa ei lähe ega usu sellesse, lootes nüüdki, et reformi ära ei tehta.

Mulle meeldis väga, et haldusreformi seadus läbis riigikohtu kontrolli ja tulemus kinnitas selle vastavust põhiseadusega. Minu hinnangul ei seisaks praegu üle kümne omavalitsuse sundühendamise probleemi ees, kui riigikohtu lahend tulnuks enne 20. detsembrit.

Ühinemislepinguisse on üleminekuajaks kirjutatud neli aastat. Kas sisulisi muutusi hakkame nägema alles pärast seda?

Kui on suurem omavalitsus, ei saa seda enam vanamoodi juhtida. Selles mõttes toob omavalitsuste reform suured muutused kaasa juba esimese sammuga.

Kui vaatame liitumislepinguid, leiame palju mõtteid muudatusteks, kuid tuleb ette suletud teemasidki. See on hind, millega saadi omavalitsused ühe laua taha. Kui oleks öeldud, et kool pannakse kinni, oleks see kohalikule poliitikule tähendanud toetuseta jäämist.

Ma olin lepingu juures, kus oli kirjas, et gümnaasium säilib. Nähes aga õpilaste arvu, sain aru, et see ei saa nii jääda. Siis täiendasime: «kui õpilasi on».

Selle teema puhul tuleb märkida, et ühinemislepingut saab muuta, kui on koos vähemalt kaks kolmandikku volinike häältest. Osa kirjutas lepingusse isegi kolme neljandiku nõude. See on praktiliselt lahtivõetamatu leping. Nii tagatakse stabiilsus ja teatavat püsivust on vaja.

Mil määral sai ühinemistes kaasa rääkida tavainimene? Rahvahääletuste kohta oli ju kirjutatud tõsiasi, et nendega ei pea arvestama.

Rahvahääletusega küsiti elanike arvamust ja volikogul oli kohustus otsuse tegemisel elanikelt saadud suuniseid kaaluda. See polnud referendum, vaid võimalus inimesi informeerida ja kaasata neid kohaliku elukorralduse arutellu.

Kuna valimised tulevad, annab konkreetse omavalitsuse ühinemispraktika kindlasti mõtteainet, kas valida samad inimesed volikogusse tagasi.

Kas reform saab nüüd sundliitmise otsustega läbi?

Haldusreform on osa riigireformist. Asi ei piirdu omavalitsuste ümberkorraldustega. Järgmine samm on maavalitsuste kaotamine ja nende ülesannete jaotamine riigiasutuste ja omavalitsuste vahel.

Omavalitsustel tuleb leida lahendused, kuidas korraldada maakonnas ühistransport, anda tõuge majanduskasvuks ja luua võimekus pikaajalise arengu kavandamiseks.