Statistikaameti andmetel oli naiste tunnitasu 2015 aastal ligi viiendiku väiksem kui meestel, kuid naistepäeva puhul tõi amet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.
Vaata, millistes ametites teenivad naised rohkem kui mehed
8. märts 2017, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22 protsenti, see tähendab naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.
Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt kolm protsenti suurem, on Eestis alla kümne.
Palgalõhe on naiste poole selgelt kaldu reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhtidel, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhtidel (nt baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12 protsenti enam.
Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad kaheksa protsenti kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed.
Naissekretärid ja -juhiabid saavad seitse protsenti kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi viis protsenti rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu neli protsenti kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.
Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3 protsenti. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5 protsenti) ning kõrgeim Eestis (26,9 protsenti), Tšehhis (22,5 protsenti), Saksamaal (22 protsenti), Austrias (21,7 protsenti) ja Suurbritannias (20,8 protsenti). Viimase viie aasta jooksul on EL keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.
Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.
Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.
Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal.