Taastagem endine Järvamaa!

Ühel rahvakoosolekul Koerus küsisin Järva maavanemalt, miks peab uue haldusreformi alusel olema vallas 5000 inimest. Sain vastuseks, et see on puht poliitiline otsus. Me kõik teame, mis juhtus Nõukogude Liiduga, mida juhiti selgelt poliitiliste otsustega. Miks me siis ei hakka nüüd oma riigis tegema majandusele tuginevaid otsuseid?

Kalju Jalakas

Koeru valla elanik

Enne haldusreformi alustamist oleksime pidanud üle minema vanale maakondade süsteemile. 1939. aastaks oli praeguse Eesti haldusalal välja kujunenud kümme maakonda. Nende piirid olid määratud majanduslikel, looduslikel ja kultuurilistel kaalutlustel.

Järvamaa oli eelkõige põllumajanduslik maakond. Arvestades seda, millisele tasemele oli Eesti maaelu jõudnud 1939. aastaks, toimis see haldusjaotus väga hästi. Eelkõige oli Järvamaa üks eestikeelsemaid, kuid ka eestimeelsemaid maakondi.

Paljude aegade jooksul Eestisse saabunud muulased ei tahtnud ega ka osanud spetsiifilisi maatöid teha, seepärast tuli meile neid vähem.

Nõukogude okupatsioonivõimude esmaülesanne oli lõhkuda meie hästi toimivad struktuurid ja sellega koos likvideerida eesti intelligents. Teiste seas tehti seda ka Järvamaal. Suur osa maakonna maadest anti naabermaakondadele. Lääne-Virumaale antud osal alustati samuti kiiret venestamist. Tapa ja Tamsalu olid 1939. aastani täiesti eestikeelsed ja muudeti kiiresti poolvenekeelseks.

Taastasime Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Sellele tuginedes ei ole ainult meie õigus, vaid lausa kohustus taastada endine Järvamaa oma vanas hiilguses. Teen maavanemale ettepaneku  alustada endise Järvamaa taastamist, et kõik järvamaalased saaksid tagasi kultuuriruumi, kuhu nad enne kuulusid.

Kultuuriliselt olid väga tähtsad ka kihelkonnad. Näiteks oli igal kihelkonnal oma eripärane rahvarõivaseeliku muster. Mulle meeldis väga, kui Rakke vald tegi Koeru vallale ühinemisettepaneku. See annaks võimaluse taastada endine Koeru kihelkond.

Meiega ühineks see osa, mille nõukogude võim meist vägivaldselt eraldas. Samuti peaks Koeru kihelkond tagasi saama praegu Väike-Maarja vallale kuuluvad Varangu, Pikevere, Raigu ja Aavere küla.

Neis külades on elu peaaegu seisma jäänud, seda on näha teeäärsetest halvasti haritud põldudest. Need külad on tõeline ääremaa. Isegi teed vallakeskusse Pikeverest Ebavere mäeni pole suudetud korda teha. Samas läheb Pikeverest Koeruni suurepärane maantee.

Koeru kihelkonna taastamist takistab maakonna piir. Nüüd, kui maavalitsused kaovad ja maakondade osa väheneb, võiksid suurvaldade osad kuuluda eri maakondadesse. Maarahvas ei pea jälle tegema valikut.

Olen sündinud Koeru kihelkonna selles osas, mis on nüüd Lääne-Virumaa maakonnas. Meie küla rahvale oli see emotsionaalselt võrdne küüditamisega. Hiljem järgnesidki repressioonid. 1950. aastatel tunnistati mitu peret kodanlikeks natsionalistideks ja neid ei lubatud enam oma kodupaika elama.

Mis puudutab Rakke vallas endise Salla valla elanikke, siis neil tuleks lasta teha valik, millisesse maakonda nad soovivad kuuluda. Samas võiks olla nii, et endise Rakke valla rahvas võiks kuuluda Koeru kihelkonna kultuuriruumi, endise Salla valla rahvas aga Simuna kihelkonna omasse.

Koeru kihelkonna taastamine annaks väga tugeva omavalitsuse, kusjuures tugevale Koeru-Rakke teljele võiks liituda paar väiksemat naaberomavalitsust Järvamaalt.

Sellega täituks ka nõue, et vallas oleks vähemalt 5000 elanikku. Tekiks kompaktne Edela-Järva maavald, mille majanduslikus võimekuses ei tohiks küll keegi kahelda. Ülejäänud loodava Järva valla osad võiksid moodustada omaette valla, kusjuures teljel Järva-Jaani ja Aravete tekkiv vald oleks ka normaalse suurusega.

Kuna valitsus teatas, et Järva valla suhtes on alanud uued läbirääkimised, siis oleks õige aeg arvestada ka sellise võimalusega. Vastasseis, mis tekkis Järva valla loomisel, ei vii meid kuhugi. Järva valla kaheks jagamine on kodurahu huvides tõenäoliselt kõige õigem otsus. Juhul kui kired vaibuvad, on edasine liitumine alati võimalik.

Eestlane on alati olnud maapõhine rahvas. Kõikidest raskustest oleme läbi tulnud ning rahvana taastunud oma seotuse tõttu maa ja koduga. Kui minul paluti teha Müüsleri vabadussõja ausamba taasavamisel ülevaade seal peetud lahingutest, sain uhkusega teada, et just järvalased peatasid 1918. aastal punaste pealetungi Kesk-Eestis ja sundisid nad taganema.

Põlise järvalasena loodan väga, et Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks on Järvamaa taastatud oma aus ja hiilguses.