Pealtnägija: mind hämmastab väide, et bussijuhti ei saa liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistada

FOTO: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Reede hommikul kella kaheksa ajal sõitis Tallinna–Tartu maanteel Imavere ligiduses kraavi buss koos 14 lapsega. Järva Teatajaga võttis ühendust liiklusõnnetust vahetult pealt näinud autojuht, keda hämmastab politsei suhtumine avarii põhjustanud bussijuhti. 

 

Mehe kiri on selline: „Nägin täna hommikul Imavere väljal toimunud bussi teelt väljasõitu pealt. Käisin vahetult peale õnnetust bussis, rahustasin lapsi ja andsin politseinikele ütlused. Mind väga hämmastab politseiniku väide, et ta ei saa juhti liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistada. On täiesti jabur, seesama politseinik saab igal hommikul kümnetele kiiruseületajatele, kes ühtegi kriimu kellelegi ei põhjusta, tuhandeid eurosid trahve kirjutada, aga kui inimene lapsi täis bussi üle vastassuunavööndi põllule juhib, kümnemeetrise hüppe teeb ratta küljest murrab, laiutab politseinik käsi.

Oli puhas juhus, et autode voos oli tühi koht ja buss vastutulijaga kokku ei põrganud. Oli puhas juhus, et buss üle katuse ei veerenud. Minu meelest polnud tegu mingi õnnetuse vaid hoolimatuse ja oskamatusega.

Sündmuskohal käitus bussijuht samuti veidi imelikult. Lapsi ta ei rahustanud ega lohutanud. Oli kuidagi ükskõikne nende suhtes.”

Politsei selgitab

Paide politseimaja juht Margus Toomsalu ütles reedehommikust bussiõnnetust pealtnäinud juhile oma vastuväites, et õnnetuse asjaolude kontrollimiseks on alustatud menetlus.

Toomsalu nõustus, et arusaadavalt oli tegemist ohtliku olukorraga, aga juhi võimaliku süü tuvastab siiski menetlus ja kui see süü leiab kinnitust, saab rääkida võimalikust karistusest. „Ära ei tasu unustada, et liiklusõnnetuses osales ka lapsi vedanud bussijuht ise, kelle emotsionaalset üleelamist on kõrvaltvaatajal keeruline mõista. Hinnanguid andes tuleks ka seda arvestada,” lisas ta. „Loomulikult on ootused reisijate elu ja tervise eest vastutavate juhtidele suuremad ning ettevõtjatel tuleb panustada nende inimeste väljaõppesse.”

Toomsalu sõnas, et see, kas politseinik saab mingi teo eest inimest karistada, ei ole seotud konkreetse politseiniku tahtega. „Politsei lähtub oma tegevustes eranditult kehtivast seadusandlusest, mis määratleb väga selgelt, kas ja millistel alustel saab karistada. Ohtlik kihutamine ja joobes juhtimine põhjustavad igal aastal ridamisi liiklusõnnetusi. Joobes juhtimise kõrvutamine viisakuse või aktsepteeritava normaalsusega, on vastupidine sellele, mis meie teedel reaalselt inimesi täna tapab. Politsei töötab igapäevaselt selle nimel, et meie liiklus oleks ohutum. Kahtlemata oleks ohtlikke juhte vähem, kui kõik inimesed mõistaksid üksmeelselt, et ka väikese promilliga sõitmine on ohtlik.”

„Tuletaks siinkohal meelde ka seda, et tulenevalt kehtivast seadusandlusest ei ole kõik juhtumid alati käsitletavad süüteona, neile ei järgne menetlust ega karistust. Näiteks liiklusõnnetuste puhul alustab politsei menetlust ainult siis, kui õnnetuses sai keegi viga või hukka ning õnnetus toimus seaduslikus mõttes teel. Kui süülisus kinnitust ei leia, on tegemist õnnetusjuhtumiga. Karistus ei ole ega saagi olla kunagi ühegi juhtumi menetlemisel eraldi eesmärk, vaid üks süüdlase mõjutamise vahendeid ja kõik menetlused ei lõppe alati karistusega."

Eelmise reede hommikul kella kaheksa ajal sõitis Tallinna–Tartu maanteel Imavere ligiduses kraavi buss koos 14 lapsega. Kuigi osal õpilastel oli turvavöö kinnitama, vajas haiglaravi vaid üks laps.

Bussijuht selgitas, et õnnetuse hetkel oli bussi kiirus 70-80 kilomeetrit tunnis. Ühel lapsel kukkus nukk maha ja et ühtegi autot vastu ei tulnud, üritas bussijuht mänguasja üles tõsta. Buss kaldus vastassuunavööndisse ja sealt edasi karjamaale.

    Tagasi üles