Õpetajad kergitavad maakonna keskmist töötasu

Janno Nau õpetab loodusaineid Aravete ja Peetri koolis. Kuigi täiskoormust ainetundidest ei tule ja kuusissetulek jääb keskmisele alla, ta koormust suurendada ka ei kavatse. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eelmise aasta lõpul ületas Eesti üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk esimest korda 1200 euro piiri, jõudes 1208 euroni. Järvamaal teenivad sellest rohkem kahe kooli õpetajad.

Maakonna parimat palka saavad haridussilma portaalis avaldatud statistika järgi Paide ja Imavere valla õpetajad.

Kuigi statistikast nähtub, nagu oleks Paide valla lasteaias-algkoolis tööl vaid neli täiskoormusega õpetajat, on neid siiski rohkem. Valla ainsa kooli direktor Margit Silluta täpsustas, et täiskoormusega klassiõpetajate kõrval annavad tunde veel kehalise kasvatuse ja inglise keele õpetaja, kokku kuus inimest.

Silluta hinnangul oleks 1255 euro puhul õigem rääkida mitte brutokuupalgast, vaid sissetulekust, sest selline töötasu laekub õpetajaile koos tasudega lisatöö eest, nagu klassijuhatamine või ringitunnid.

Aravete keskkooli direktor Andy Tilk teadis öelda, et Ambla vallas on lisatasud niinimetatud tavatöötasust lahti seotud. «Täiskoormusega õpetajate brutokuupalk on Aravete keskkooli õpetajail kindlasti üle tuhande ja ka väiksema koormusega õpetajail ligineb see tuhandele,» täpsustas ta.

Üks neist, kes käib tööl kahes koolis, kuid vaatamata sellele jääb koormus alla 1,0, on Aravete ja Peetri kooli loodusainete õpetaja Janno Nau. Aravetel annab Nau füüsikat ja loodusõpetust, Peetri koolis ka tööõpetust, peale selle juhendab robootikaringe. «Koos ringitundidega vist tuleb kokku täiskoormus ehk 24 tundi nädalas, ainult ainetunde on mul 18,» täpsustas ta.

Peale palga suuruse on Naule tähtis praeguse töökorraldusega kaasnev paindlikkus, silmaringi avardamise võimalus ja vaba aeg, mida on rohkem kui mõnes teises ametis. «Ainult ühes koolis töötates klammerduks ehk keskkonda liigselt, kahe kooli vahet liikudes näed, kuidas probleemid on samad ning tekib ka rohkem ja paremaid ideid,» selgitas ta.

Nau ei kavatse praegu koormust suurendada, et palka neljakohaliseks kasvatada. «Eks ootused töötasule ole kinni ka inimeste vajadustes ja tahtmistes,» märkis ta.

Andy Tilk selgitas, et kui keskmist palka võivad kergitada ka asendustundide tasud, siis haiguslehele jäänud õpetajate korral keskmine jälle väheneb. «Töötasu ju ei laeku, kuid ametikoht on alles,» sõnas ta.

Üle-eestiliselt oli keskmine palk kõrgeim Sauga, Tori, Tahkuranna, Are ja Tähtvere vallas ning Narva-Jõesuus, kus see ületas 1400 eurot. Omavalitsuste raamatupidamisandmeil põhinevast statistikast selgub ka, et üle 1200 euro oli õpetajate keskmine palk 54 omavalitsuses.

Järvamaa keskmine brutopalk oli aasta lõpus statistikaameti andmeil 946 eurot, mis on Eesti keskmisest täpselt 200 eurot vähem.

Õpetajate miinimumpalk oli 2016. aastal 958 eurot, mis käesoleva aasta alguses tõusis 1000 euroni ning sügisel tõuseb 1050 euroni.

Õpetajate keskmise brutopalga puhul on käärid Järvamaa ja Eesti keskmise vahel väiksemad, erinevus on Järvamaa kahjuks 101 eurot. Väiksem kui 1107 eurot ehk maakonna keskmisest madalam on see õpetajail Albu, Kareda, Järva-Jaani ja Türi vallas ning Paide linnas.

Janno Nau nõustus, et kasvõi teenindussektoriga võrreldes on õpetajad tõesti hästi tasustatud, samas loodab ta, et palgatõusu tõttu ei hakka koolidesse tulema neid, kes teeksid tööd raha pärast. «Kõik õpetajaks kindlasti ei sobi, stressitaluvus peab õpetajal olema kõrge,» põhjendas ta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pidas tõenäoliseks, et õpetajate palgatõus jätkub ennaktempos ja aasta lõpuks on keskmine palk umbes 1300 eurot.

Ministeerium täpsustas, et keskmine palk arvutatakse välja alati 1,0 koha ehk täiskoormuse lõikes ning arvutamisel kasutatakse metoodikat, mida statistikaamet kasutab Eesti keskmise palga arvutamiseks. «Allikaks on koolides ja omavalitsustes tegelikult välja makstud summad ning õpetajate töökoormused, mida koolid ise on  Eesti hariduse infosüsteemi sisestanud,» lisas ministeerium selgituses.

Eelmisel aastal koolidelt riigile esitatud andmed näitavad, et täiskoormusega töötas 48,7 protsenti õpetajatest, 0,5–0,99 koormusega 27,2 ning alla poole koormusega 17,3 protsenti õpetajatest. Rohkem kui täiskoormusega töötas 6,8 protsenti õpetajatest.

TEAVE

omavalitsus    tegelik palk    õpetajate ametikohtade arv

Paide vald    1 255    4,0

Imavere vald    1 236    10,7

Koeru vald    1 195    21,0

Koigi vald    1 162    11,6

Väätsa vald    1 134    12,7

Ambla vald    1 129    23,6

Paide linn    1 105    82,7

Türi vald    1 104    89,8

Roosna-Alliku vald    1 077    10,1

Albu vald    1 003    11,9

Järva-Jaani vald    983    20,3

Kareda vald    974    6,6

Maakonnas    1 107    304,8