17. märtsi Järva Teatajas ilmus arvamuslugu, kus Arlet Palmiste kirjeldab oma katsumisi Järvamaa talvistel teedel ning väljendab rahulolematust Järva Teede talviste hooldetööde kvaliteediga.
Laim teid lumest ei vabasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS-i Järva Teed juhina oli minule arusaamatu, miks paiskas kodanik kordagi meiega ühendust võtmata probleemi meediasse ja asus fakte kontrollimata laimama teehooldajat, kes antud piirkonnas on viimased kümme aastat kodanike huvisid esikohale seades üritanud talviste oludega võideldes alati korrektselt hakkama saada.
Kurvaks teeb asjaolu, et hooldetöölised peavad end tundma selliseid artikleid lugedes süüdi, kuigi on täitnud oma lepingulised kohustused riigi ees ja andnud endast maksimumi, et Järva maakonna riigimaanteed vastaksid nõuetele ja oleksid sõidetavad.
Järva Teede juhina lasub mul moraalne kohustus kaitsta ettevõttes töötavaid inimesi niisuguste solvavate artiklite ja faktivigadest kubisevate süüdistuste eest.
Pean vajalikuks mainida, et hooldeettevõtte töötajad on samuti kodanikud, maksumaksjad ja Järva maakonna elanikud, kelle ühishuvidele ja «piinadele» Arlet Palmiste oma arvamusloos viitab.
Seisundinõuded pole maainimeste kiusamiseks
Mõne sõnaga Järvamaal riigimaanteede hoolduses kehtivatest talviste teede seisundinõuetest. Seisunditase 3 on näiteks Tallinna–Tartu maantee, mille hooldustsükli aeg on neli pärast lumesaju või libeduse teket. Seisunditase 2 on näiteks Jägala–Käravete, mille hooldustsükli aeg on 8–12 tundi pärast lumesaju või libeduse teket.
Kõige madalam on seisunditase 1, millele vastavad väiksemad kõrvalteed, kus hooldetsükliaeg on 36 tundi pärast lumesaju või tuisu lõppu.
Neid üle Eesti kehtivaid nõudeid pole välja töötanud AS Järva Teed, vaid maanteeamet, lähtudes omakorda riigi majandusvõimalustest maanteede hoolet rahastada.
Seega, need nõuded pole välja mõeldud selleks, et kiusata maainimesi. Üks seisunditasemete määratlemise kriteerium on sõidukite ööpäevane liiklussagedus.
Lähtudes sellest toimub ka hooldetööde rahastamine ja ressursside riiklik planeerimine. Järva maakonna riigimaanteede hooldaja pole süüdi selles, et Sääsküla teel on liiklussagedus madal, mistõttu nimetatud teele ja paljudele teistele teedele on riik kehtestanud seisunditaseme 1.
Kui soovitakse kiiresti ja takistusteta kodukohas liikuma pääseda, näiteks lumetormi ajal ja sellele vahetult järgneval ajal (vähem kui 36 tunni jooksul), tuleb elukoha valikul nende asjaoludega arvestada.
Kindlasti on seisunditase 1 järgi hooldatavate teede ääres elavate inimeste olukord kõige keerulisem, eriti on seda võimendanud viimase kahe aasta erakordselt tormised, lumised ja külmad talved.
Paide linna lähiümbrus (k. a Mäo liiklussõlm) ja Aravete pole liiklussageduse mõistes võrreldavad piirkonnad ja paratamatult on riigil tekkinud vajadus raha sellest lähtuvalt optimeerida.
Teesulust tuleb
teada anda
Kodanik kirjutab, et sõidab oma erinevatelt töödelt üle Eesti koju ja Järvamaal on kõige kehvemad teed. Tekib küsimus, kas inimene on kursis ka tema sõidetavate erinevate teede seisunditasemetega, sest siin võib võrrelda võrreldamatut.
Nüüd tagasi möödunud nädala sündmuste juurde, mis Palmiste kannatustekarika üle ääre ajasid. Lumetuisk algas 11. märtsil kell 3.30 varahommikul, mis järjest tugevnes.
Kell 5 alustati kõrvalmaanteede sahkamist, mis ei tähenda seda, et igale teelõigule tuli eraldi traktor, vaid töid tehti väljakujunenud marsruutide järgi.
Järva Teedele laekus info vallaametnik Ants Saaristelt kella 8 ja 9 vahel ning kella 10 paiku jõudis teehooldaja tehnika kinnituisanud lõigule. Oma artiklis kirjutab Palmiste, et kell 6.30, kui ta abikaasat bussi peale viis, oli tuisuvaal tee juba sulgenud ning kell 8 oma lapsi kooli viies oli tee jätkuvalt suletud. Samuti olid lumevangi jäänud teised kodanikud, kes soovisid tööle sõita või oma asju ajada.
Arusaadavatel põhjustel pole kellelgi aega 36 tundi oodata, kuni tee lahti lükatakse. Kõrvalteid seisunditasemega 1 on Järvamaal 651 kilomeetrit ja kõikjale ühel ajal jõuda pole lihtsalt võimalik.
Sellest tuleneb ka hooldetsükli pikkus ajaliselt. Lumesaju algusaega arvestades on tõepoolest raske tahta ja nõuda hooldajatelt teeolude taastamist niivõrd lühikese aja jooksul kogu kõrvalteede võrgul.
Nagu arvamusloost lugeda võib, oli Sääsküla tee üldjuhul läbitav, välja arvatud mõni kinnituisanud koht.
Palmiste avaldas arvamust, et sellises olukorras peaks tegutsema mobiilsemalt. Jääb arusaamatuks asjaolu, et kui teesulg avastati juba kell 6.30, siis miks ei antud sellest teada maanteeinfokeskuse valvetelefonile (lühinumber 1510). Telefoninumbrid pole ju salastatud ja infoliinid töötavad just nimelt niisuguste olukordade operatiivseks lahendamiseks 24/7.
Teehooldajad pole selgeltnägijad, et kõikide maakonna läbimatute tuisuvaalude asukohti aimata. Selleks et tegutseda operatiivselt, peab ka info kodanikelt teehooldajale liikuma operatiivselt.
Jättes mure teiste hooleks, käitus kodanik vastutustundetult ka teiste kodanike suhtes.
Kui maanteeinfokeskusest ja/või teehooldaja valveteenistust oleks teavitatud probleemist kohe kella 6.30 paiku, oleks hooldajal olnud võimalus reageerida operatiivsemalt ning, uskuge mind, siinkohal ei oleks teehooldaja lähtunud riiklikust tellimusest ja lepingutingimustest, vaid lahendanud probleemi, olenemata kehtestatud seisunditasemete reageerimisaegadest.
Konkreetsele probleemile suutis hooldaja reageerida 36 tunni asemel ühe-kahe tunniga ja seda tingimustes, kus saju ja tuisu tugevust arvestades oli samasuguseid probleeme samal ajal peaaegu kõikjal maakonnas.
Palmiste väidab, et traktor saabus alles kahe päeva möödudes. Tõepoolest, kaks päeva hiljem tehti kõrvalteedel tavapärast järelpuhastust, mitte esmahooldust.
Arvestades meie reageerimise kiirust, on mõistmatu, millises seaduserikkumises ja pahasoovlikkuses teehooldajat süüdistatakse.
Palume vabandust vallakodanikult, kelle teeotsa meie masin tahtmatult kinni lükkas. Ilmselt oli probleemseid kohti palju ja viga tekkis kiirustamisest.
Kuigi markantseid näiteid võib ajaloost leida, siiski tahtlikult kellegi teeotsi kinni ei lükata. Eesmärk on ikkagi tee lumest puhastada ja võimalikult häid sõidutingimusi tagada.
Taaskord on arusaamatu, et eespool nimetatud juhtumit arutatakse külaseltsi koosolekul hooldajat probleemist järjekordselt ei teavitata(!).
Meie põhjustatud mittevastavusi teehoolde kvaliteedis oleme suutelised ka ise kõrvaldama, kui meile nendest kahetsusväärsetest juhtumitest teada antakse.
Varugem kannatust
Aastatetagustele tõendamata juhtumitele viidata ja väita, et Järvamaa turism ja kaubandus kannatavad läbimatute teede ja Järva Teede tegevusetuse tõttu, on puhas laim ega tugine faktidele.
Mõningatel andmetel on viimased Eestimaa talved olnud viimase kaheksakümne aasta lumerohkeimad. Keerulised talvetingimused on proovile pannud nii teehooldaja, kodaniku kui ka liikleja, seetõttu tuleb olla kannatlikum ja mõistvam nii kodanikul teehooldaja suhtes kui ka vastupidi.
Selle asemel, et inimesi barrikaadidele kutsuda, võiks Palmiste koos külaseltsiga korraldada koosviibimise, kus tutvustataks riigimaanteedel kehtestatud talihoolde seisunditasemete nõudeid ja jagataks inimestele info edastamise võimalusi (maanteeinfokeskuse lühinumber 1510 ja AS Järva Teed valvetelefon 5301 7690).
Seisunditasemete nõuded on sätestatud teeseaduses ning teehooldaja ja maanteeameti sõlmitud hooldelepingus.
Järelevalvet maanteede seisunditase üle teeb maanteeamet, kellel on ühtlasi seadusest tulenevalt õigus rakendada sanktsioone, kui hooldaja pole täitnud lepingut nõuetekohaselt.
Raskustele on koos kergem vastu seista. Lõhe tekitamise ja pealekaebamise asemel tuleks pigem teha koostööd ja vahetada infot võimalikult operatiivselt.
ASi Järva Teed juhatajana julgen kinnitada, et Järva Teed on teinud lepingulises hooldepiirkonnas teehoolet vastavalt teeseadusele ja maanteeametiga sõlmitud hooldelepingule.
Samuti olen seisukohal, et avalikkusele tuleks põhjalikumalt selgitada riigimaanteede hooldes kehtivaid nõudeid (sh seisunditasemete tähendust).
Peep Õun
AS Järva Teed juhataja