Põllumeeste öötöömaraton

Eksisid need, kes arvasid, et Väätsa Agro põldudele on pimeduse varjus maandunud tundmatud objektid. Eredates valgusvihkudes tegutses hoopis kolm meest, kaks Scania veoautot, üks Claasi traktor – kõigil mõttes, kuidas suur-suur hulk läga tähistaeva ja täiskuu all põldudele vedada.

Kui traktorist Kaido Oja teisipäeva hommikul kella kümne paiku ärkab, teab ta täpselt, et neli tundi veel ja ta alustab öösel kella kaheni kestvat lägalaotusmaratoni.

Oja, kogu aeg töötav traktor ja kaks läga vedavat veoautot moodustavad omavahel seotud süsteemi. Üks põllutiir ja väiksema veoauto tsistern on tühi, kaks täitmiskorda ja suurema veoauto vahemahutisse toodud rammus vedelik on põllule pritsitud.

Muusika hoiab ärkvel

Kaido Oja teeb tiiru ära ja siirdub laotusseadet vedelsõnnikuga täitma. Tempo on kiire, traktorist endale suurt hingetõmbepausi ei luba, sest tema kiirusest sõltub kaaslaste, etteveomasinate juhtide Marko Arrase ja Tarvo Auksmanni roll lägalaotusahelas. Ka autojuhid ei tohi uimerdada, sest traktor tuleb töös hoida ja läga kogu aeg ette vedada.

Leedtulede valgel on masinate ümber eredam kui päeval. Sealt need siluetid, varjud ja valgusvihud pimedusse ka tekivad.

Masin on uus. Välismüra jääb traktoriukse kinnitõmbamisel järel kuhugi kaugele. Taustavalgust diskosaalilaadselt muutvas makis mängib raadiojaam Sky Plus. Vajud aga hilisel tunnil mugavale istmele, sirgetel sõidab traktor GPSi järgi ise ja ... Kas see siis ei uinuta?

Selgub, et mitte, pigem on näiteks muusikaga vastupidi. See olla omamoodi erguti, ärkvel hoidja. «Pole hullu, kui uni kipub peale, keeran muusika kõvemaks ja kõik on jälle hästi,» ütleb Kaido Oja. «Kui uue töö- ja puhkerežiimiga kord ära harjud, siis ei ole erilist vahet. Hommikul lähed magama, nagu oleks õhtu. Üksnes kellaaeg näitab, et päris tavaline praegune elukorraldus ei ole.»

Lägalaotus on Väätsa Agros öistesse tundidesse ja mitmesse vahetusse veninud juba viimased paar kevadet. Läga, mida laotada, ja põlde, millele seda vedada, on lihtsalt nii palju. Mehed teavad seda ja annavad tööle valu.

Samal ajal kui Kaido Oja oma traktoriringe teeb, vuravad autod farmi lägalaguuni ja põldude vahet koormaid vedada. Autojuht Tarvo Auksmann keerab kraane, vajutab pumplas nuppe ja laadib Scania tsisterni Lõõla suurfarmi laguunist läga täis. Veidi sõitu, mõni kurv ja paar sirget ning juba kaugelt paistab kätte töötulede valgel mustaval põllul tegutsev traktor.

Vahetuse jooksul jõuab Auksmann teha üle kümne tiiru põllu ja farmi vahet. Seda on pea poole vähem kui väiksema tsisterniga autol. «Palju oleneb põllu kaugusest ja sellest, kas esineb tehnilisi probleeme. Kui kolime tööjärjega ühe põllu pealt teise peale, võtab seegi omajagu aega,» selgitab ta.

Scania veoauto jõuab jällegi põllu äärde. Tarvo Auksmann tuleb autost välja ja asub läga voolikuliini kaudu vahemahutisse pumpama. Ta tunnistab, et ega öisel ajal eriti mugav tööd teha ole, aga saab hakkama. Autojuhi kõige tähtsamad vahendid – nägemismeel ja vaateväli – on ju pimeduse tõttu piiratud. «Palju oleneb inimesest, sellest, kuidas öötöö kellelegi mõjub. Inimene on ju hajunud päeval tööd tegema ja öösiti puhkama,» sõnab ta.

Samal ajal kui Auksmann lägal mahutisse voolata laseb, aeg-ajalt voolikuid ja lägavoogu kontrollib, mööda raudredelit vahemahuti servale ronib, jõuab sinna ka väiksemat autot rooliv Marko Arras.

Üürikese hingetõmbepausi ajal meenutavad ilmast ilma ilmast sõltuvad põllumehed just ilma. «Kas nägid, milline lumi hommikul Saaremaal maha tuli?» küsib Arras.

Maisipõllul jookseb töö õlitatult

Nägime, kõik nägime. Auksmann pani hoopis tähele, et ilmaennustus lubab nädalavahetuseks soojemat, päeval kuni 12kraadini küündivat kevadilma. «Mis kevad see ka on! Mäletan aegu, mil juba aprillis olid suvesoojad ilmad,» sõnab ta.

Jah, seda mäletame meiegi. Nüüd on lood sellised, et väljas on mai kohta väga külm, kell on nõks üle südaöö, kraade on –2 või isegi –3. Mehed on paksudes tunkedes, Auksmannil peas talvemütski.

Jutt saab otsa, tsisternid on jälle tühjad, kumbki poeb oma auto kabiini ja sõidab uue lägalaadungi järele.

Teisipäeval vastu kolmapäeva tegid mehed ja masinad tööd Lõõla suurfarmi lähedal Toomela põllul, kuhu järgmisel nädala külvatakse mais. Ootamatuid pause ja seisakuid ette ei tulnud. Kella ühe paiku võtsid veomasinad ette viimased sõidud põllu äärde.

Autojuht Marko Arras kinnitab, et plaanimata remonti tuleb üldjuhul ette nädalas korra. «Ega ka tankimispausid väga sagedased ole. Ühte veoautosse mahub 400 ja teise 700 liitrit kütust, mis tähendab vastavalt kaht ja kolme-nelja töövahendust,» selgitab ta.

Edasi viib autojuhtide tee Väätsale masinaid tankima ja tööjärge uuele vahetusele üle andma.

Tõe huvides olgu öeldud, et järgmises vahetuses töötab erandkorras vaid kaks meest, autojuht ja traktorist, väiksema tsisterniga veoauto jääb töömaratonist kõrvale. Oma osa on sel kõigel ka eelmise reede pärastlõunal Lõõlas juhtunud avariil (läga vedav veoauto sõitis vasakkurvis teelt välja põllule ja rullus üle katuse), mis kustutas nimekirjast suurema tsisterniga masina ning sõidutas lömmi vajutatud kabiini kinni jäänud Tarvo Auksmanni paarimehe kodusele ravile.

Mehed, masinad, tähistaevas ja miinuskraadid – nii on see käinud viimased paar nädalat. Oma inimeste kõrval on Väätsa Agro põldudel rassinud ka renditööjõud ja renditehnika. Teiste masinate seas olla seal nähtud ka iseliikuvat vedelsõnnikulaoturit Holmer, pea pool miljonit eurot maksvat masinat, milliseid on Eestis vaid neli. Teisipäeva ööl vastu kolmapäeva rassisid tööd teha vaid omad mehed-masinad.

AS Väätsa Agro juhatuse liige Margus Muld kinnitab, et Väätsa Agros laotatakse läga tõesti vahetustega. Tehnika on töös peaaegu pausideta. Olenevalt päevast ja kellaajast on väljas kaks lägalaotusgruppi – teenusepakkujad ja ettevõtte oma töötajad.

Oma ja võõras tehnika pidevalt töös

Väätsa Agro agronoom Kert Kiis ütleb, et öötundidesse veniv lägalaotus kestab kindlasti nädala lõpuni. «Palju oleneb ilmadest, kas tehnika peab vastu ja kui kaugele nädala lõpuks tööjärjega jõuame,» selgitab ta. «Seni on head ilma pidanud. Praeguse (teisipäev) plaani järgi peaks tööd jaguma veel kümneks päevaks. Mida varem tehtud saame, seda kindlam ka meile endale.»

Kiis märgib, et töövahetused on üles ehitatud nii, et üks vahetus algab kell kaks päeval ja kestab kella kaheni öösel. Seejärel tulevad uued mehed peale. «Ajad on sellised seetõttu, et mõlema vahetuse töötajatel jääks vastavalt kas hommikuks või õhtuks magamisaega,» lisab ta.

Kui Kaido Oja teisipäeva öösel vahetust lõpetama asus, teadis ta suhteliselt täpselt, et kella kolme paiku saab ta magama ning kell kümme ajal on äratus. Veel neli tundi ja hakkab uus, 12 tundi kestev töövahetus. Loodetavasti sama sujuv kui eelmine.

700-800

kuupmeetrit läga suudab üks kolmene töövahetus 12 tunni jooksul põldudele viia ja ära laotada. Kahe vahetuse ja ööpäeva kohta kasvavad kogused 1400–1600 kuupmeetrini.

50

kuupmeetrit läga hektari kohta on Väätsa Agro põldudel keskmine laotusnorm.

15

sentimeetri sügavusele mullakihti surub piidega laotur põllul läga.