Türi volikogu esimees: Evelin Sepa jutt ujula sulgemisest on laim

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aastal nimetati Türi valla aukodanikuks Toomas Marrandi.
2013. aastal nimetati Türi valla aukodanikuks Toomas Marrandi. Foto: Silvi Lukjanov

Türi vallavolikogu esimees Toomas Marrandi imestab, kust tulevad jutud ujula sulgemisest, kui volikogu on tegelenud vaid ujulateenuse jätkamise küsimusega.

Türi vallavolikogu esimees Toomas Marrandi kirjutas avalikus kirjas Ujumisliidu president Evelin Sepale, et luges imestusega Järva Teataja internetiväljaandes ilmunud artiklit «Türi vallavolikogu tahab ujulat sulgeda», milles on tuginetud üksnes Ujumisliidu president Evelin Sepa blogis kirjutatule.

Marrandi kirjutab, et Türi vallavolikogule otsustamiseks antud Türi ujulat puudutavas eelnõus oli kolm punkti, millest ükski ei rääkinud ujula sulgemisest. Volikogu istungil toimus tõsine arutelu Türi vallas ujulateenuse osutamise jätkamise küsimuses. Püüti aru saada, mis põhjusel on tekkinud olukord, kus osaühing Türi Ujula soovib vallaga teenuslepingut lõpetada 1. maist 2011.

Enne sellise eelnõu vastvõtmist peeti vajalikuks pidada veelkord läbirääkimisi OÜ Türi Ujula omanikega. Läbirääkimiste jätkamiseks moodustati viieliikmeline ajutine komisjon, koosseisus volikogu liikmed Theo Aasa, Raivo Pink ja Mati Sadam ning vallavalitsuse liikmed Aivo Prüssel ja Üllar Vahtramäe.

Marrandi lausub, et vallavolikogu mõistab ujula tähtsust kogukonnale ja on pidanud kinni kokkuleppest osta vastavalt osaühinguga sõlmitud lepingule ujulateenust. Kui kohustusliku ujumisõpetuse kulu on suurusjärgus 100 000 krooni aastas, siis Türi vald on leidnud aastaid raha panustada sellesse oluliselt rohkem. 2009. aastal osteti ujumisteenust 671 808 krooni eest ning 2010. aastal vaatamata valla tulude mitmekordsele vähenemisele otsustati siiski jätkata teenuse ostmist ja leiti võimalus teha seda isegi suuremas mahus - 820 794 krooni eest. 2011. aastal on eelarvesse planeeritud ujulateenuse ostmiseks 838 218 krooni.

Kui paljudel vallaasutustel tuli majanduslikult kitsal ajal hakkama saada oluliselt vähema rahaga, siis ujulateenust püüti ikkagi osta.

Marrandi lausus, et seega süüdistada vallavolinikke Türil ujumisteenuse osutamise lõpetamises ja Türi ujula sulgemises, on alusetu ja laimav. Aluseta on ka süüdistus, et otsustati ujula kinnistu osta, kuid loobuti. Vallavolikogu pole otsustanud ujulat osta. 28. aprillil 2010. aastal andis volikogu vallavalitsusele ülesande, alustada Türi Ujula OÜ-ga läbirääkimisi, et säilitada ujula kasutamise võimalus. Sealhulgas anti Türi vallavalitsusele voli pidada läbirääkimisi ujulat haldava osaühinguga osa või osaühingule kuuluva vara (kinnisasi aadressil Tallinna tänav 60,Türi linn, Türi vald) võõrandamiseks. (Türi Vallavolikogu otsus nr 15, 28.04.2010.a.)

Türi vallavolikogu püüab enne otsuste tegemisi igati vaagida poolt ja vastu argumente ning anda sõna asjaosalistele.

Marrandi lausus, et kui ujumisliidu presidendil on soov kaasa rääkida ujumisküsimustes Türil, soovitab ta enne oma blogis arvamuse avaldamist kontrollida avalikkusele kättesaadavaid fakte ja mõelda enne süüdistuste esitamist kas tasub valede faktidega rahvast hullutada?

«Tuleb mõista sedagi, et ujulas tegutseb äriühing - OÜ Türi Ujula, kelle tegevust ei saa vallavolikogu ei alustada ega ka lõpetada. Meie võimalused on osta osaühingult ujula- ja saunateenust ning lähtuda kokkulepetest,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles