Tartus viga saanud händkakk terveneb Paides

FOTO: Erakogu

Eesti loomakaitse liidu vabatahtliku Virge Võsujala juures Paides on taastumas paari kuu eest Tartus viga saanud händkakk.

Linnu seis on algsega võrreldes oluliselt parem, kuid tema vabastamisest on veel vara rääkida.

Virge Võsujala (pildil) teada sai händkakk viga, kui lendas märtsi lõpus Tartu äärelinnas vastu ühe maja akent. «Inimesed püüdsid kakku ravida, hoides teda jahedas ja pimedas keldris. Kasu asemel sündis aga hoopis kahju,» ütles ta.

Liikumatule linnule oli kelder Võsujala hinnangul liiga külm ja toit ei vastanud röövlinnu vajadustele. «Loomakaitsjatele helistas pere alles kolme nädala möödudes, kui nad nägid, et linnu seisund pole paranenud,» sõnas ta.

Viga saanud metslindude leidjatel soovitas Võsujalg kohe sellest teatada, mitte üritada ise hakkama saada. «Mõnikord võib kiirest abist sõltuda linnu edasine saatus, sest vale ravi, toit ja elutingimused võivad olukorra hoopis halvemaks teha,» hoiatas ta.

Loomakaitsjate kätte sattununa rändas händkakk esmalt Tallinna, kus talle tehti terviseuuringud. Oluline oli teada saada, ega linnul ole luumurde. «Õnneks olid luud terved ja ravi osutus võimalikuks,» märkis Võsujalg.

Esimese kuu oli händkakk Harjumaal Eino Roosioksa juures, kes peab linnuparki ning on erinevate linnuliikide eest aastaid hoolitsenud. «Seal tegi kakk läbi talle määratud ravikuuri. Ma ei tea küll täpset diagnoosi, kuid sain aru, et tal raviti närvipõletikku,» täpsustas Võsujalg.

Edasi Paidesse tuli kakk seetõttu, et Võsujalal on siin rohkem võimalusi temaga tegeleda ja taastustreeninguid teha. «Nüüd olemegi ligi kaks nädalat käinud aasadel jooksmas, et händkakk saaks jalad tugevamalt alla, ning teinud käega toetades õhkutõsteid, et ta sirutaks tiivad tasakaalu hoidmiseks välja,» selgitas ta.

Võsujalg sõnas, et algul kui händkakk, kellele ta pani nimeks Kakuke, tema juurde tuli, kössitas ta vaid ühel küljel maas ega liigutanud õieti jalgugi. «Treeningute ja puuri tehtud erineva jämedusega puidust õrte tõttu on ta juba paremas seisus. Nüüd püsib ta õrrel ja suudab randmestki küünistega haarata,» lausus ta.

Võsujalg märkis, et paari päeva eest kõndis kakk iseseisvalt talle sulgede pesuks pandud veekausi juurde ja hakkas ennast pesema. «Minu meelest on seegi märk paranemisest, sest kui loom või lind peseb, tunneb ta ennast hästi,» märkis ta.

Söögiks pakkus Võsujalg Kakukesele esialgu kanasüdameid linnusulgede lisandiga, mida on kakule tarvis seedimiseks. «Täisväärtuslik toit on ülioluline, mistõttu peab ta tegelikult saama elussööta. Seda on vaja räppetompude väljutamiseks, seetõttu läksimegi eelmisel nädalal üle hiirtele ja tibudele. Elusalt ma neid talle sööta ei suuda, kuid saan külmutatud toidu, mille enne etteandmist üles sulatan,» selgitas ta. «Hiired maitsevad talle eriti hästi.»

Võsujalg loodab kogu südamest, et Kakuke saab terveks ja on võimeline loodusse naasma. Kui kaua taastumine aega võtab, ei oska ta ennustada. «Tervenemise korral vabastame linnu kindlasti Tartus, kust ta leiti. Teda võib seal kaaslane ees oodata, sest händkakud on üsna paiksed ja paarid hoiavad kokku,» lausus ta.

Et tegemist on täiskasvanud emaslinnuga, on isegi võimalik, et tal on seal kusagil kasvamas pojad. «Õnneks toidab ema puudumisel poegi ka isaslind,» lisas Võsujalg.

Kui aga peaks juhtuma, et Kakukese lennu ja saagipüüdmisvõime ei taastu, otsib Virge Võsujalg talle mõnes linnu- või loomapargis uue kodu, kus ta saab rahus oma elupäevad mööda saata.

Händkakk ehk Uurali kakk

• Elab valdavalt suuremates metsamassiivides, kuid pesi on leitud isegi metsatalude õuedelt põlispuudelt ja põldudevahelistelt alleedelt suuremate puude õõnsustest.

• Emaslind muneb kaks-kolm muna märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudumise ajal ema pesalt ei lahku, jäädes sinna 32–34 päevaks. Pojad püsivad pesas ligi kuu aega. Pesa läheduses viibib pesakond veel paar-kolm kuud.

• Toitub põhiliselt väikestest närilistest, nagu hiired ja mügrid, kuid vaheldust pakuvad ka värblinnud, oravad ja konnad.

• Kuulub kaitstavate liikide kolmandasse kategooriasse.

• Keskmine eluiga seitse-kaheksa aastat. Eestis kõige kauem elanud rõngastatud händkakk elas üheksa aastat ja kümme kuud.

Allikas: Eesti ornitoloogia ühing

Händkakku saab toetada

Eestimaa loomakaitse liit EE742200221052074915 (Swedbank) või EE441010220252652225 (SEB). Selgitus: «Kakule».

Tagasi üles