Fotod: Paides päästeti autolt löögi saanud väeti kitsetall

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eile õhtul juhtus Paide linnas liiklusõnnetus, mille osapoolteks olid väeti metskitsetall ja auto. Kitsetall sai autolt löögi Paide äärelinnas ringtee juures asuva Olerexi kütusetankla lähistel. 

Eestimaa loomakaitse liidu Järvamaa piirkonnajuht Virge Võsujalg ütles, et kitsetall lamas keset teed maas ja tema sai teate juhtunust mööda sõitnud inimestelt. Võsujalg võttis viga saanud looma ööks enda hoole alla ja hommikul sõidutati ta Tallinnasse loomakliinikusse terviseuuringutele.

Eestimaa loomakaitse liidu juhatuse esimees Heiki Valner ütles, et kitsetall on umbes nädala vanune. «Võimalik, et ta oli teel koos emaga ja ema sai ka löögi ning jooksis teelt eemale metsa hinge heitma,» märkis ta. «Samas võis kitsetall ka üksinda teele tuterdama sattuda ning talle otsa sõitnud juht lihtsalt mingil põhjusel ei märganud teda. Liikumiskiirus pole sellisel väetil tallel kuigi suur, pigem ta tuterdab teel mitte ei jookse,» lisas ta.

Valner märkis, et kitsetallele tehtud röntgen näitas, et jalaluud ja kere on tal terved, kuid autolt oli löögi saanud looma väike pea. «Lõug on tugevalt viga saanud ja nii ülevalt kui alt paigast ära. Samuti on löögi tagajärjel katki looma nina,» selgitas ta.

Valner ütles, et kirurgiliselt saab ninakäigud ära puhastada ja lõualuukillud ära võtta, kuid edasine selgub juba paranemise käigus. «Arstid ütlevad looma paranemise võimaluseks 50:50-le,» sõnas ta.

Hetkel on kitsetall Tallinnas arstide hoole all ja saab sondi kaudu toitaineid, et ta jõuvaru taastuks. Samuti manustatakse talle antibiootikume ja valuvaigistit, et tugevat traumat üle elada.

Mis saab kitsetallest edasi, näitab Valneri sõnul aeg. «Aitame ja ravime teda nii palju kui on praktiline ja mõistlik. Kui inimesed teda enam aidata ei saa ja on näha, et loom piinleb, tuleb tal siiski minna lasta,» lausus ta.

Paranemise korral leiab kitsetall kindlasti koha mõnes loomakaitse liidu hoiukodus, kust tal on vaba voli metsa lahkuda, kui ta seda ise seda tahab. «Reaalsus on see, et ravi käigus harjub ta inimestega sedavõrd, et ei pruugi neid enam edaspidi peljata ja võib seetõttu tuttavasse kohta ikka ja jälle tagasi tulla,» selgitas Valner.

Eestimaa loomakaitse liidu inimesed panevad autojuhtidele südamele, et nad oleksid praegusel ajal liigeldes eriti ettevaatlikud. Paljudel metsloomadel on pojad, mis tähendab, et liikvel on noored ja kogenematud loomalapsed. 

Samuti panevad loomakaitsjad inimestele südamele, et kui keegi satub vastamisi üksiku loomalapsega, siis tasuks too jätta rahule. Tõenäoliselt on tema ema kusagil läheduses.

Kes aga tunneb, et soovib hätta sattunud metsloomi ja nende ravi toetada, saab seda teha annetades raha Eestimaa loomakaitse liidu arveldusarvetele või helistades annetustelefonidele.

Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

Selgitus: „Metsloomade abistamiseks“

Loomade ravi saab toetada ka helistades annetustelefonidele:

9000 777 (5.-) 

9000 888 (10.-)

Tagasi üles