Eesti kauneim trepikoda laienes pööningule

Kaks Paide naist kolmest ehk Klaire Sillar ja Evelin Kori, kes eelmise aasta veebruaris kujundasid kodumajja nii kauni trepikoja, et see pälvis ka riigi esimese mehe kiidusõnu, on nüüd laiendanud tegevust pööningule.

Eile õhtul kesklinna vahetus läheduses, kiriku taga asuva maja teisel korrusel avatud Paide Pööning on käsitöö- ja loomepesa, kus need kaks kunstihuvilist naist pakuvad soovijatele isetegemisrõõmu, olgu see keraamika, mööblile uue kuue andmine, kokandusoskuste parandamine või sootuks midagi muud.

Ja see rõõm on välja käidud taaskord ülistiilses võtmes. Pole liialdus öelda, et Eesti kauneim trepikoda on laienenud pööningule.

Aastaid üle Eesti käsitööõpitubasid korraldanud Evelin Kori sõnas, et käeline tegevus on omamoodi teraapia ja Paide Pööning on üks tore koht, kus mõnusalt aega veeta. «Meil on plaan hakata tegema huvilistele põnevaid ettevõtmisi, näiteks õpitubasid nii personaalselt kui ka gruppidele (pööningule mahub korraga veerandsada inimest – toim),» lausus ta.

Kori lisas, et käsitöö pole vaid kudumine või keraamika, ta peab silmas ka toitlustuse, juuksurite või jumestuse õpitubasid, kus huvilisi õpetavad oma ala fanaatikud. «Lisateenuseid on veelgi: hakkame pakkuma pinda tähtpäevade tähistamiseks, sealhulgas lastele peopakette, korraldama põnevaid kohtumisõhtuid, ka saab rentida autot koos stiilse naisjuhiga,» täpsustas ta.

Klaire Sillar märkis, et Paide Pööning on avatud kõigile ja teisele korrusele sisseastumiseks ei pea olema kunstnikuhing. «Tule, vaata, uudista, käi välja ka oma ideid. Õhkkond on mõnus ja vaba,» kutsus ta.

Salongile omaselt õdusa Paide Pööningu eestvedajate moto on: kõike saab teha ise, alati ei pea kohe poodi tormama.

Maalide kõrval, kus on kujutatud endisaegse Paide vaateid, on pööningul väljas ka Pärnu kunstniku Eda Mikkeri looming. Sellesama kunstniku tööd ilustavad president Toomas Hendrik Ilveselt kiita saanud trepikoda naiste kodumajas.

Käsitööd, nii osta kui niisama uudistada, on pööningul muidugi palju rohkem.

Esialgu mõlgutasidki kümmekond aastat omavahel tuttavad Evelin Kori ja Klaire Sillar mõtet avada käsitöökoda Pika tänava kodumajas, kuid mõtteks see jäigi. «See oleks olnud küll väga mugav variant, paned sussid jalga ja lähed käsitööd tegema, kuid leidsime, et võõrad inimesed võinuks hakata häirima majarahva elu (kortereid on kokku neli – toim). Kodumaja keldri või pööningu korrastus oleks olnud ka liiga kulukas,» põhjendas Kori.

Siis juhtuski nii, et kaks aastat tagasi sobiva loomepaiga otsinguil vanalinnas tiirutanud Klaire Sillar leidis kirikutaguselt platsilt kahekorruselise maja Keskväljak 3.

Esimesel korrusel tegutseb lastekauplus, aga teine korrus, kus kunagi oli juuksuri- ja tätoveeringusalong Punane Laguun, oli juba pikalt uute inimeste ja tegude ootel. «Mulle maja meeldis, selgitasin välja hoone omaniku ja võtsin temaga ühendust ilma, et oleksin teist korrust varem näinud,» meenutas Sillar.

Sillar märkis veel, et ta tundis kohe ära – see on sobiv koht. «Mulle nii meeldib, et teisel korrusel on hulk ruume, väikesed katusekambrid ja mõnusad aknad, põrandatel erinevad tasapinnad. Paberite järgi on pinda umbes 120 ruutu, tegelikkuses veidi vähem,» ütles ta.

Ruumid leitud, otsis Klaire Sillar endale kambajõmme, otsis ka Pika tänava majarahva seast, kuid ju polnud aeg veel õige.

Poolteist aastat hiljem, 14. veebruaril, tänavusel sõbrapäeval, mil Sillar sama mõttega jälle Evelin Kori ette ilmus ning nad koos ruume vaatama läksid, tundus mõte ahvatlev.

Vahepeal, eelmise aasta detsembris oli kaalumisel variant kolida keraamikakoda Tallinna tänavas avatud Wittensteini loomemajja, aga selgus, et loomemaja elektrisüsteem ei kannataks keraamikaahju välja.

Ruumide ettevalmis­tuses (põrandad-laed jäid salongi aegadest), nagu sisustus ja mööbli sobitus, naistel erimeelsusi ei tekkinud. Mööbel oli valdavalt olemas, nipet-näpet, enamjaolt nõusid on andnud sõbrad ja tuttavad, üheskoos on läbi käidud taaskasutuskeskused.

Teise korruse ühes servas on keraamikakoda, siis veel üks suurem õpituba ja puhkenurk.

Paide Pööningu stiil on shabby vingate ehk nagu asjaosalised seda tõlgivad, siis kulunud glamuur. Nii on sealt leida kaugemalt eriti uhkena tunduvaid kristalllühtreid, mis lähemalt vaadates osutuvad tavalisteks, kuid kaunistatud hõõgpirnideks. Snaige külmkapp kannab uut värvikuube ja ornamentikat.

Üks katusealune on mõeldud lastele puhkenurgaks ja teine, nagu naised naerdes mainivad, meestele ooteruumiks. «Meil ei olnud Paide Pööningu avamisega mitte midagi kaotada,» rõhutas Klaire Sillar. «Jah, aega kulus, samas oli see väga tore, ennast arendav aeg. Kulus ka raha, aga ega raha ole maailmast ju otsa saanud,» mõtiskles ta.

Neli kuud hiliste õhtutundideni, pikematel päevadel tööpäeva õhtust südaööni kestnud rassimist, üks peaaegu kulutatud Järvamaa keskmine kuupalk ning Paide Pööning oligi selle töönädala lõpus avamisküps.

Viimase liigutusena riputasid hakkajad naised, akutrelliga varustatud abivalmis ja odava tööjõuna kambas kolmas majanaaber Aile Kaasik, vana jalgratta esiratta külge sildi ning upitasid selle otse välisukse kohale varikatuse alla konksude otsa.

Edasi käis mõttevahetus avamispeol pakutavate küpsiste tellimiskoha, koguste ja soovitud maitsete üle. Mis valituks osutus, nägid juba need, kes eile õhtul Paide Pööningut külastasid.

Kõigile huvilistele teadmiseks, et Paide Pööningu avamisega pole arenenud ilumeelega naiste tegevusind raugenud. Evelini, Klaire ja Aile kauni trepikojaga Pika tänava kodumaja järgmine suurem ettevõtmine on katus üles vuntsida. Kas saame siis rääkida Eesti kauneimast katusest, näitab aeg.

Eks siis, kui naljaga pooleks öelda, on see juba praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi teha ja kirjutada, kumb talle rohkem meeldib, kas avatud pööning või tulevane katus. «Tublid naised!» on Toomas Hendrik Ilveselt ees ja naiste südames.

KLAIRE SILLAR

müügijuht

keraamikausku (läbinud Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis keraamikaselli õppe)

EVELIN KORI

viimati leidis rakendust sotsiaaltöös

taaskasutus- ja käsitööusku floristikast mööbli ülesvuntsimiseni