Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/17/5055523t1hcd62.jpg)
/nginx/o/2011/04/06/553054t1hadc0.jpg)
Kätte jõudnud kevad on hoogustanud hooldus-, sealhulgas raietöid ka Järvamaa muinsuskaitsealustel kalmistutel.
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektori Tiit Schvede selgitusel on seadusest tulenevalt see, kuidas tohib kalmistu välja näha, sealhulgas haljastuse pool, selle omaniku või haldaja määrata.
Schvede andmetel on Järvamaal 15 muinsuskaitsealust kalmistut, millest kolme enam ei kasutata.
Praegu kalmistutel tehtavad või tegema hakatavad raietööd on Schvede selgitusel põhjustatud mitmest asjaolust. «Hauaplatside omanikud on omatahtsi istutanud puid, mis nüüd, aastate pärast, on kasvanud suureks, halvim näide on elupuu, ja on ka isekasvanud puid,» lausus ta. «Aastakümneid pole kalmistuid hooldatud, nagu peab, mistõttu on nad muutunud kohati metsaks ja võpsikuks, aga kõrghaljastust seal omaniku või haldaja loata rajada ei tohiks.»