Rohkem kui 1200 gümnaasiumi, kutsekooli ja kõrgkooli väga heade hinnetega lõpetanut veetsid teisipäeva pärastlõuna pealinnas presidendi roosiaias. Nende seas oli ka Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere.
Kiitusega lõpetanud õendusjuht pälvis presidendi tähelepanu
President Kersti Kaljulaid kutsus vastuvõtule 1223 lõpetajat, kelle hulgas oli nii äsja gümnaasiumi lõputunnistuse saanuid kui ka keskealisi ja vanemaid.
Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere lõpetas kiitusega Tartu tervishoiu kõrgkooli vaimse tervise spetsialisti erialal. «See on mul kolmas lõputunnistus samast koolist, pärast keskkooli õppisin seal velskriks, hiljem omandasin kõrghariduse õenduses,» täpsustas ta.
Vaimse tervise spetsialistiks läks Raidvere õppima seetõttu, et nägi Järvamaal selliste spetsialistide järele vajadust. Ka on see talle võimalus end teostada maakonnahaigla rehabilitatsioonimeeskonnas. «Meil võiks olla siin vaimse tervise keskus, mis koondaks spetsialiste ja kuhu inimesed häbenemata sisse astuksid,» unistab ta.
Unistab häbenemata, sest teab: unistuse täitumine algab unistajast.
Presidendi vastuvõtule kutsumisest Raidvere unistada ei osanud. Ka cum laude lõputunnistusest mitte, kuigi pingutas nii lõputööd tehes kui ka õppides. «Heade tulemustega lõpetada oli minule tähtis,» põhjendas ta.
See, et tunnistusel on märge kiitusega lõpetamisest, oli lõpuaktuse päeval Raidverele rõõmus üllatus.
Jaanipäevajärgsel vihmasel päeval, kui Maire Raidvere tavapäraselt kord nädalas kirjakasti tühjendas, potsatas lehtede vahelt välja kiri. Ta imestas väga, sest arved tulevad tal kõik elektrooniliselt.
Ümbrikku avades selgus, et kutse on parimate koolilõpetajate vastuvõtule ja oma osalemisest teadaandmiseks on viimane päev.
Kuigi Raidverel on 2006. aastast taskus ka sotsiaalteaduste magistri diplom Tallinna ülikoolist, oli see esimene kord riigipea vastuvõtule kutse saada.
Raidvere kiitis president Kersti Kaljulaidi kõnet. «See oli just selline, nagu väikese riigi president võiks pidada. Ta koputas meie kõigi südametunnistusele, meenutades, et maailm muutub ning meie olemegi need, kes seda muudavad,» vahendas ta.
President meenutas lõpetanutele, et kui 20. sajandil läks lõplikult ajalukku vaid petrooleumilamp ja hobuvanker, siis praegu kasutusel olevat tehnoloogiat ja taskuseadmeid meie lapsed tõenäoliselt 15 aasta pärast enam kasutada ei oska.
Raidvere lisas, et just need muutused on põhjus, miks ta end täiendama läks. Pealegi soosib Järvamaa haigla enesetäiendust, sest haritud inimestega on lihtsam koostööd teha. «Meil paljud õpivad,» märkis ta.
Samavõrd rõõmsaks tegi Raidveret seegi, et vastuvõtul oli omajagu keskealisi ja vanemaid tublisid õppureid, kellest osa kaalus doktorantuuri astumist. «Elukestev õpe on popp,» sõnas ta.
Häid emotsioone sai Raidvere ka presidendiga peetud lühikesest vestlusest. «Rääkisime nii tervishoiust kui ka asutustes protsesside juhtimisest. Oli väga põnev, vahva ja soliidne pärastlõuna,» võttis ta muljed kokku.