Sõnnikuhoidlas valmivad välismaale lõhkamismatid

Ettevõtja Olli Niemitalo avab Paide vallas Anna külas endise karjalauda hoonetes jäätmete kokkostupunkti, kuhu kavatseb koguda pooled Eesti vanadest rehvidest.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Endise karjalauda sõnnikuhoidlas purustab soomlane veoautorehvidest materjali, millest valmivad lõhkamismatid tema kodumaale saatmiseks.

Soomlane Olli Niemitalo on tegutsenud Eestis ettevõtjana  28 aastat. Rohkem teatakse, et ta on proovinud luua eralennujaama Tartusse, mille järel oli aastaid rändav laulumehest elupõletaja.

Nüüd avas ta Annas jäätmete vastuvõtupunkti, kus purustab rehvidest lõhkamismatte Soome tarvis.  «Pool aastat kõik siin seisis, sest pidin ootama jäätmekäitluse lubasid,» ütles päevi näinud mersuga Paide vallas Anna külas ühe vana lauda sõnnikuhoidlasse sõitnud Olli Niemitalo.

Ta on  jäätmekäitlusettevõtte Haidleri OÜ üks omanikest ja Anna endine laut on ettevõtte vastavatud jäätmete vastuvõtupunkt.  «Nüüd on siin juba esimesed koormad rehve, mis tulid ühest Tallinna ettevõttest.  Kogun rehve üle Eesti, et neid sortida ja purustada,» selgitas ta.

Ühest osast, täpsemalt veoautorehvidest valmivad lõhkamismatid ja ülejäänu lähevad purustatult energia tootmiseks – kõik läheb Soome.

Rehvide purustamisega on Niemitalo kokku puutunud viimased neli aastat. Algul Eesti rehviliidus ja hiljem teisteski ettevõtetes, kuid nüüd otsustas alustada oma äri. «Tunnen süsteemi ja mul on Soomes lõhkamismattidele klientuur olemas. Nüüd, kus mul on jäätmete töötlemise luba,  kavatsen veel sel aastal töödelda 500, järgmisel juba 2500  ja nii edasi 4000 kuni 5000 tonni rehve aastas,» ütles ta.

Ala asjatundjana teab Niemitalo, et see tähendab vaid poolt kogu Eestis olevatest vanadest rehvidest. Masinapargi võimsust ja rehviruumi on Anna kinnistul rohkemagi tarvis.

Kuigi kõik on veel algusjärgus, usub mitte esimeses nooruses Niemitalo, et avastas üle pika aja jälle ühe hea rahasoone. «Olen Eestis ettevõtjana tegutsenud 28 aastat. Aastaid tagasi tahtsin Tartusse eralennuvälja rajada, lennukid kõik olid olemas. Eurorahagi oleks kohe peale saanud, kuid kõik jäi ühe õnnetu allkirja taha. Tuli hoopis abielulahutus ja vara jagamine,» selgitas ta.

Üks lennuk ootab Niemitalot siiani Tartus, mille ta kavatseb lähiajal Annasse tuua.

Nii elas Niemitalo aastaid rändurielu. «Olin laulumehest elupõletaja. Mul muide on erakordne lauluhääl. Olen üks väheseid sellise tenoriga mehi maailmas. Andsin välja oma plaadigi,» ütles ta.

Pärast abielulahutust eelistab Niemitalo elada vaid vagun­elamus.

Ka praeguses ettevõttes teeb Niemitalo kõik tööd ise. «Ma kohe ei oska tööta olla, pean saama olla kättpidi asja juures. Ka mitu masinat olen ise aretanud, ehitanud. Nagu see siin, üks põhilistest, millega rehve purustusmasinale ette valmistada. Neid pole osta kuskilt,» tutvustas ta meetrikõrgust tööpingilaadset rauast ehitist.

Aeganõudvaim töö ongi soome ja eesti segakeeles kõneleva Niemitalo selgitusel rehvide ettevalmistus purustusmasinale, pinke selleks on esialgu veel üks.

Purustusmasinal võtab lõhkamismatiks vajaliku materjali ettevalmistus 15–20 minutit. Seegi on üsna pikk aeg, kui arvestada, et sõiduautost saab peenike prügi kõigest viie minutiga. «Veoautode rehvid on lihtsalt sedavõrd sitked, seetõttu sobivadki lõhkamismattideks,» sõnas ta.

Lauda siseruumides jalutades näitas Niemitalo, kus hakkab paiknema tootmisliin, raudlatid on selleks juba olemas. «Kogu liini ülespanek võtab vaid mõne nädala ja siis vajame esialgu tööle kolme-nelja inimest, kuid tootmismahu suurenedes näeme vajadust kümne kuni viieteistkümne töölise järele,» selgitas ta.

Kui siiani on Niemitalo ettevõtte tegevusse paigutanud suuresti oma raha, siis rahataotlustega ootab ta toetust maaelu edendamise sihtasutuselt (MES). «Küsisin MESist 54 000 eurot ja alustava ettevõtja toetust loodan saada ka EASilt,» täpsustas ta.

Jäätmekäitlus on Eestis oluline teema ja sellega tuleb Niemitalo ütlust mööda tegeleda. «Mina pakun selleks head võimalust ja mitte ainult rehvide purustaja, vaid ka üle jääva puidu kokkuostjana,» sõnas ta.

See tähendab, et Anna jäätmete kogumispunkt võtab vastu ka kände, euroaluseid ja muud puidust ehitusprahti, mis jääb graanulitena küttematerjaliks Eestisse.

Kommentaar

Veljo Tammik

Paide vallavanem

Tore, et ühes hoones hakkab midagi toimuma. Samuti on ainult hea, et keegi tegeleb jäätmete kogumisega, milleks Haidleri OÜ puhul on peamiselt rehvid.

Idee on ju iseenesest väga hea ning ka loodavad töökohad külapiirkonda sobilikud ja vajalikud. Kui see kõik nüüd ka käima läheb, nagu räägitud, siis on kohe väga tore.

Loe ka neid

Tagasi üles