Mesinik: meega on seis õige nutune

Koeru vallas aastaid mesindusega tegelenud Lembit Liin püüdis Tallinnas turul pakkuda värske mee kõrval ka vanemat mett. Kuigi selle hind oli odavam, eelistasid ostjad vaid värsket. Foto: Liis Treimann / Postimees

Esimene meesaak jäi kuu aega hilisemaks ja oli koguselt naeruväärne. Kui nüüd juulis nädalajagu head heinailma ei tule, pole saaki loota ka tänavu, mis ei tõota head ei mesinikele ega inventarimüüjatele.

Koeru vallas aastaid mesindusega tegelenud Lembit Liin pole harjunud kurtma, kuid tänavu oli põhjust saaki koguma hakata kuu aega hiljem. Ta mäletab aastaid, kus värske mesi sai purki juuni algul, kuid jaanipäevaks  peamiselt igal aastal, aga tänavu alles juuli alguses.

Lisaks hilisusele oli värske mee saak ka veel üsna nutune.  «Nägime hullu vaeva, et värsket mett saada. Otsisime saja pere peale, igas 40-50 raami, läbi tuhandeid raame ja saime saagiks vaid mingi paarsada kilo,» lausus Liin.

Hoiab mee endale

Tallinna keskturul osteti Liini värske meesaak ära üheksa euroga kilost. Kuigi ta püüdis rahvast rahustada ostma tavalisest kõrgema hinnaga värsket mett kilo-kahe kaupa, soetas mõni inimene juba talvevarusid.

Praeguse ilma juures kulub mesi tõesti ära mesilastele endile, sellepärast nad ei kiirustagi Liini teada tarudes kärgesid kaanetama.

Ka vajab kärgede kaanetus lisamett. «Mesilane on tark, ilmaasjata ei kuluta midagi, kuid kaanetamata kärg pole korjeks valmis. Mesi võib pärast purgis käärima minna,» selgitas Liin.

Kõik võib veel muutuda, sest suuremad meetaimed pole Järvamaal õitsema hakanud. Näiteks valge ristik alles läks, kuid tahab ka sooje öid. Väga suur meetaim põdrakanep pole veel õitsema läinudki.

Õitsemist alustab alles ka vaarikas. «Kui põhitaimede õitseajal annab vanajumal meile kasvõi nädala head heinailma, on meil kõigil mett hästi, kui ei, siis pole. Kõik saab selgeks hiljemalt 10. augustiks,» ütles üle 30 aasta mesindusega tegelenud Liin.

Praegu müüb Liin kodust ostjatele mett veel kuue, aga turul kaheksa euroga kilost. Värske mee kilost küsis Liin üheksa eurot, et keelitada ostjaid ostma väiksemaid koguseid. «Kui nüüd head heinailma ei tule, siis ei oska meehinda küll ennustada,» lisas ta.

Samas teab Liingi, et ega hinna tõstmine mett juurde anna, saavad lihtsalt need, kes suudavad osta.

Laupäeval Paide turul meega kaubelnud naisterahvas kinnitas, et värske mesi on müügil sama hinnaga ehk kuus eurot kilogramm.

Ka E-Mesilane juht Leila Rosenfeldt kinnitas, et mesinikel on rasked ajad ja juba teist aastat. Nukrat seisu nägi Rosenfeldt juba kevadises söödamüügis. Tavaliselt algab mesinikele kõige vajalikuga kauplejal liikumine märtsis ja mais on juba väga kiire, kuid tänavu on äris vaikne siiani.

Selle põhjus võib väikestviisi mesilasi pidava Rosenfeldti teada olla nii mesilasperede halb talvitumine kui seegi, et mesinikel pole juba eelmise aasta väikese saagi tõttu lihtsalt raha oste teha. «Hoitakse kokku kõige pealt ja muidugi oli juba kevadise ergutussööda ostmise asemel odavam keeta mesilastele siirupit,» selgitas ta.

Nukker seis väljendus     juba kevadel

Samuti ostetakse Rosenfeldti tähelepanekut mööda aina vähem sülemikaste ja tarusid. «Kui paar aastat tagasi müüsime tarusid, just lamavaid, üsna ohtralt, siis tänavu kohe õige vähe,» märkis ta.

See kõneleb 1988. aastast mesindusega kokku puutunud Rosenfeldtile  kas mesilasperede hukust või sellest, et mesinikke ei tule juurde. Tegutsevatel mesinikel püsivad tarud hea hoidmise juures päris mitu aastat.

Valdkonnas tegutsejana teeb Rosenfeldti eriti nukraks teadmatus, kuidas mesilased reageerivad tänavusele hilisele kevadele.

Meesaak on selle juures veel väike asi, kuid sassis on ka mesilasperede elurütm, mida näitab selgelt sülemlemine. «Tavapäraselt toimub pereheitmine jaanipäeva paiku, kuid tänavu on see nihkunud. Tõsisem sülemlemine algas alles möödunud nädalal,» täpsustas ta.

Hukkub mesilasi ju väga erinevatel põhjustel ja sülemlemisega mesilased paljunevad.

Nii tuleb Rosenfeldti meelest rõõmustada selle üle, et kuller on siiski veel igapäevakülaline ja rohkem on kaupa põhjust saata Võrumaale ja Valgamaale.

Viimasel ajal on hoogustunud ka Ida-Virumaa kant. «Narva ümbrusest ja Kohtla-Järvelt on hakatud tellimusi tegema. Paistab, et sealne enamikus venekeelne klientuur on kas meid avastanud või asunud mesindusega tegelema,» lausus ta.

Nii püüabki peamiselt interneti vahendusel inventari müüv E-Mesilane ellu jääda. Vaatamata sellele, et valdkonnas midagi hõisata pole, toimib  siiani ka kauplus Paide Maksimarketis.

Sellegi paari viimase aasta müüginumbrid on võrreldes heade aastatega Rosenfeldti ütlust mööda oluliselt kukkunud. «Pood toimib siiani suuresti ja suveperioodil ka suuresti läbisõitjate toel,» lisas ta.

Raha seisab kauba all

Looduse poolt suure riski peal käivas äris ei oska Rosenfeldt enam ennustadagi, mille järele võivad mesinikud vajadust tunda.  Kui varem vaheldusid head aastad halvematega, siis nüüd on kestvalt halvad ajad ja üle Euroopa.

Rosenfeldt mõistab, et mesinik ei tee kulutusi, kui toodangut pole, kuid vajadusel tahab kauba ikka kohe kätte saada. Tellides on aga tarneajad pikad ja nii on ettevõtjal raha kauba all kinni. «Tahan ju pakkuda head valikut,» sõnas ta.

Rosenfeldt tellib kaupa kauastelt koostööpartneritelt Itaaliast, Poolast, Prantsusmaalt ja Taanist ning 23 aastat mesindusinventari äris tegutsemist on loonud selleks omad tingimused.

Kui mõni võib mõelda, et toob suvereisilt Poolasse mesilasse tarvikuid, siis kvaliteetseid asju tahtes see Rosenfeldti teada päris nii lihtne pole.