Teises kvartalis tehti e-kaubanduse oste ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi

Pildil kaardimakse terminal. Foto: Tairo Lutter / Postimees

2017. aasta teises kvartalis tegid eraisikud Eestis keskmiselt 1,1 miljonit sularahata makset päevas. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% ja käive 8%.

Eraisikute algatatud sularahata maksetest 75% olid kaardimaksed. Teises kvartalis tehti iga päev 819 000 kaardimakset, 7% neist väljaspool Eestit. Teises kvartalis jõudsid Eesti elanikud kaardiga maksma 184 riiki: kõige tihedamini Soome, Lätti, Venemaale, Rootsi, Hispaaniasse ja Ühendkuningriiki. Eesti elanikud on ühed usinamad kaardiga maksjad Euroopas, veel rohkem kasutatakse kaarti vaid Taanis, Hollandis, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Eestis oli eraisiku kaardimakse suurus teises kvartalis keskmiselt 15,4 eurot, mis on Euroopas üks väiksemaid. Põhjus on ilmselt selles, et Eestis ei ole kaardimakse summa alampiiri. Välismaal tehtud kaardimakse oli suurem, keskmiselt 26,8 eurot.

Maksekorraldusi tegid eraisikud teises kvartalis päevas keskmiselt 250 000. Poole neist moodustavad internetipanga maksekorraldused, teise poole e-arve püsimaksekorraldused ja pangalingi maksekorraldused. E-arve püsimaksekorralduste arv ei ole pärast otsekorraldustelt üleminekut muutunud. Kui 2013. aastal ehk enne e-arve püsimaksekorraldustele üleminekut tehti keskmiselt 54 000 otsekorraldust päevas, siis 2017. aasta teises kvartalis jäi arv samaks – 53 000 makset päevas. Suurem osa maksekorraldustest tehakse Eestis, vaid 0,6% tehakse välispankadesse.

Teistest makseliikidest eristuvad internetikaupluste kasutamist näitavad arvud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on enam kui kümnendiku võrra kasvanud pangalingi* kaudu tehtud maksekorralduste arv (nüüd 50 000 makset päevas). Pangalinki saab kasutada vaid Eesti-siseste ostude puhul. Välismaistest e-kaubamajadest ostavad Eesti elanikud samuti üha aktiivsemalt. Teises kvartalis tegid eraisikud pangakaardiga iga päev 28 000 e-kaubanduse kaarditehingut; seda on 46% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. 91% kaardiga tasutud internetiostudest on tehtud välismaistest e-poodidest. Ka Omniva ja statistikaameti andmed kinnitavad, et Eesti elanikud muutuvad üha enam „pakirahvaks“. Statistikaameti andmetel suurenes aprillis-mais just posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste müügitulu – nende müük kasvas aastaga 30%, samal ajal kui jaekaupluste müügitulu suurenes keskmiselt 6%. Eesti suuremad jaekaubandusketid kinnitavad e-kaubanduse kiiret kasvu ning oma e-poe on avanud või avab peagi enamik suuremaid Eesti kaubanduskette.

* Pangalink on maksmise võimalus, kus internetipood suunab kliendi ostude eest maksma otse internetipanka eeltäidetud maksekorraldusele.