Kolmapäeval võtsid kaks Särevere elanikku aleviku teede korrastamise enda kätesse, sest olid tüdinenud asfaldis olevate aukude vahel autoga laveerimisest.
Isehakanud teedeehitajad lappisid luba küsimata asfalti (10)
Isehakanud tee-ehitaja Indro Sinivee rääkis, et elumajade äärde jäävate Õpetaja ja Tehnika tänava peal olid kohati nii suured augud, et neist ei saanud enam autoga kõrvalt möödagi sõita. «Kopa viskas ette lõpuks!» ütles ta.
Sinivee ütlust mööda lapitakse neid teid aeg-ajalt pigi ja peenkillustikuga, aga mõne kuu möödudes uhub vihmavesi augutäite minema ja tee meenutab taas kuumaastikku.
Nii muretsesidki Sinivee ja Kalle Kivi kärutäie freesitud asfalti, täitsid sellega augud ja täite kinnisõitmiseks kasutasid teerulli asemel autot. Kõik see võttis kahel mehel aega mõne tunni.
Mehed isegi ei pöördunud abi küsimiseks Türi valla poole, vaid otsustasid kohe ise tegutsema hakata. Sinivee arvas, et vallast poleks kasu olnud, sest kui seni pole sinna korralikku asfalti tehtud, oleks ilmselt jätkunud tee peenkillustikuga lappimine. «Ega me ei viitsinud neid tüüdata ka, lihtsam on ise ära teha, see ei võta ju tükki küljest. Las nad ajavad siis muid tähtsamaid asju,» ütles ta.
Kohalike ütlust mööda hoidis Särevere tehnikumi poolset sõiduteed varem korras kool, kuid pärast sealse juhtkonna vahetust ja selle muutumist Järvamaa kutsehariduskeskuse üheks õppekohaks pole tee eest enam korralikult hoolt kantud.
Ka kutsehariduskeskuse juurest hobusetallini viiva tee seisukord on Sinivee kinnitusel kehv, aga selle parandamiseks neil täitematerjali ei jagunud.
«Siinsamas koolis õpetatakse teedeehitust, neil poistel oleks paras siinsetel teedel praktikat teha,» lisas ta.
Türi asevallavanem Urmas Kupp ütles, et Särevere meeste initsiatiiv pole karistatav, aga nad oleksid võinud siiski tee hooldajaga enne suhelda ja oma tegevuse kooskõlastada. Äsja lapitud teede hooldamise ülesanne on valla õlul, aga nende omanik on Järvamaa kutsehariduskeskus.
«Valda tuleks ikkagi alati teada anda, päris nii ka pole, et üldse midagi ette ei saaks võtta,» sõnas Kupp. Tema kinnitusel paneb vald paika järjekorra, millised teed on kõige hullemas seisus ja tuleks ennekõike korda teha ning sealt edasi tegeletakse võimalust mööda ülejäänutega. Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin arvas, et mehed oleksid võinud enne teetöödega alustamist ka kooliga suhelda. «Meil on niikuinii kavas sügisel asfaldipurustamise demopäeval need teed korda teha, kokkulepped on selleks juba olemas,» sõnas ta.