Esimene karu sai lastud

Ilja Šavrini püssitoru ette jalutas ööpimeduses 190 kilogrammi kaalunud üksik emakaru, kellest sai esimene sel karujahihooajal lastud loom Järvamaa jahipiirkonnas. Foto: Erakogu

Nädala eest alanud karujahihooaeg kujunes Järvamaa jahipiirkonna Lehtse jahtkonna liikmele Ilja Šavrinile edukaks. Eelmise kolmapäeva öösel jahipukis valvates kõndis tema püssi ette üksik täiskasvanud emakaru, kellest sai esimene sel hooajal lastud mesikäpp.

Lehtse jahtkonna esimees Juri Kari ütles, et selline vedamine oli uskumatu, sest viimase kaheksa aasta jooksul on nende jahtkonna meeste saagiks langenud vaid üks karu. «Nüüd siis saime teise kätte,» sõnas ta.

Küll aga teadis Kari rääkida, et karusid nende jahialadel rajakaamera piltide järgi ikka jagub. «Kevadel oli meil liikumas vähemalt üheksa karu: kaks emakaru, kellest ühel oli üks ja teisel kaks poega, kaks üksikut suurt looma ja mõned noored ka,» loetles ta.

Kari teadis öelda, et karud on liikuvad loomad ja praegu võib olla seis juba hoopis teine. Kindel on aga see, et karusid Lehtse kandis liigub ja jahimehed on nende laskmisest igal juhul huvitatud. «Kuna karujaht on rangelt limiteeritud, saime jahiloa 2. ja 3. augustiks. Imestan, et juba esimesel päeval löögile pääsenud jahtkonnad mõnda karu ära ei lasknud. Seekord meil tõesti vedas,» lausus ta.

Ilja Šavrinile jäi püssitoru ette suur 190 kilogrammi kaalunud emakaru. «Ta oli umbes viie- või kuueaastane täiskasvanud loom. Poegi polnud,» selgitas Kari. «Oleme kokku leppinud, et alla saja kilo kaaluvaid noori karusid me ei lase ja poegadega emakaru mõistagi ka mitte,» kinnitas ta.

Järvamaa jahindusklubi tegevjuht Lauri Ellram ütles, et vastavalt keskkonnaameti saabunud käskkirjale võib Järvamaal sel aastal küttida neli pruunkaru, kellest kahe laskmiseks on septembri lõpuni luba kahjustuspiirkondades. «Kahjustustest enim teatanud piirkonnad on Järvamaal Imavere ja Oisu,» täpsustas ta.

Seega võivad Imavere ja Oisu jahtkonnad augustis ja septembris lasta eelisjärjekorras kaks karu. Kui nad kahe kuuga neid karusid kätte ei saa, laieneb laskmisluba teistele Järvamaa jahtkondadele. Karujaht kestab oktoobri lõpuni.

Põhjus, miks Imavere ja Oisu on eraldi lubadega piirkonnad, peitub Ellrami selgitust mööda selles, et sealsed mesinikud on keskkonnaametile kõige rohkem teatanud karude rüüsteretkedest ning esitanud mesitarudele tehtud kahju kohta vajalikud dokumendid.

Ellram tõdes, et kõigi ülejäänud Järvamaa jahtkondade peale jäi esialgu üle vaid kaks karulaskmisluba, mis omakorda tegi jahikorra päris pingeliseks. «Ja nüüd on üks kahest juba lastud,» täpsustas ta. Järvamaal on 18 jahtkonda ning konkurents karu lasta suur. «Jahipidamiskord näeb ette, et kõik karujahid tuleb jahtkondade esimeestel eelnevalt jahindusklubis kooskõlastada,» selgitas ta.

Karujahi alguspäevast alates on Ellrami ütlust mööda igal õhtul erinevates jahtkondades karujahti peetud. Üle kahe jahtkonna korraga ei saa ta ühel päeval aga välja lubada, sest muidu võib juhtuda, et ühel ajal lastakse lubatust rohkem karusid. «Seetõttu oleme jahtkonnad päevade kaupa ära jaganud,» sõnas ta.

Karu tabamisest tuleb Ellramit viivitamatult teavitada, et ta saaks teisi jahipidajaid hoiatada piirarvu täitumisest.

Nii nagu enamik Järvamaa jahimehi, on ka Ellram seda meelt, et Järvamaal on liikvel palju karusid ja jahimehed võiks neid rohkem küttida. Seda tõendavad jahimeeste pildid rajakaameratest, kus on näha erinevaid karusid liikumas oluliselt rohkem keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna väidetust.

Keskkonnaagentuur peab karude küttimiskvoodi madalal hoidmist vajalikuks, sest eelmisel aastal oli Järvamaal kütitud seitsmest isendist viis paljunemisvõimelised täiskasvanud emakarud, kellelt enam juurdekasvu oodata ei saa. Samuti lasti maakonnas möödunud aastal üks karu keskkonnaameti kehtestatud limiidist rohkem.

Keskkonnaagentuuri ulukiasurkondade seirearuandes kirjutati, et emaste sellises ulatuses küttimine annab märkimisväärse tagasilöögi kohaliku karuasurkonna juurdekasvule, mistõttu võivadki Järvamaa jahimehi lähiaastatel oodata harjumuspärasest mõneti madalamad küttimiskvoodid.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Peep Männili ütlust mööda oleks seitsme karu küttimine Järvamaa jahialadel mesikäppade populatsiooni jätkusuutlikkust arvestades liig mis liig. Tema hinnangul võib maakonna metsades praegu ringi mütata ligi 70 karu.