Tulevase Paide riigigümnaasiumi territooriumilt on välja tulnud põnevaid leide

Posti 12 Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Juuli viimasest päevast alates on Paides Posti tänaval tulevase riigigümnaasiumi asupaigas käinud arheoloogilised uuringud ja kaevetööd. Nüüdseks on maapõuest nii mõndagi põnevat leitud. Nädala keskpaigas oli mäenõlva seest välja tulnud telliste põletamise ahi, kaks müüri ning mõned luud.

"Kaks sääreluud, kodarluud ja üks ribikont," demonstreeris kaevetöödel abiks olev Kalle Grünthal kolmapäeval leide. Praegu ei tea keegi öelda, kas tegemist on mehe või naise luudega, kui vanad need on või kas need on üldse ühe ja sama inimese luud. Selle väljaselgitamiseks saadetakse luud Tartusse uurimisele. Grünthali sõnul hämmastas teda enim see, et luud tulid välja kõigest kümne sentimeetri sügavuselt. "Võibolla on siin tänapäeval keegi maha löödud, ei tea," lisas ta.

Leitud ahju kohta kõneles väljakaevamisi juhtiv arheoloog Peeter Piirits, et tegemist on mitmesaja aasta vanuse mäe sisse kaevatud telliste valmistamise ahjuga. "Ahjusuul on kolm ava. Puud läksid külgete pealt sisse ja materjal ehk tellised pandi keskelt sisse ja siis köeti. See on nii vana ahi, et seda pole isegi kaartide peal," seletas Piirits.

Praegu ei oska ahju täpset vanust veel keegi öelda, kuna täiendavaid leide ei ole. Kolmapäeval oletati, et see võib olla rajatud 16. sajandil. Piirits rääkis, et ahi on 11 korda 12 meetrit suur ning tõenäoliselt oli see üsna suure tootlikkusega. Praeguseks on kopatööd lõppenud ning arheoloog tegeleb käsitsi ahju väljakaevamise ja puhastamisega. Piiritsa sõnul oleks vaja kaevajaid, kes tuleks appi kühvlite ja pintslitega puhastama. Tööd saaks neli-viis inimest.

Leitud müüride kohta arvas ajaloolane Kalle Kroon, et need võivad olla lõunapoolse eelvärava kindlustus. Samas on veel versioone ning selgemaid oletusi ja järeldusi saab teha siis, kui müür on korralikult välja kaevatud.

Lisaks suurtele objektidele on maa seest tehtud ka hulk juhuleide. Näiteks on leitud kahurikuuli kild ja ilmselt naisele kuulunud rinnanõel.

Nii suure telliskivide põletamise ahju kui ka müüride edasine saatus on esialgu lahtine. Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadaka sõnul jätkab arheoloog praegu väljakaevamisi ja leitud objektide puhastamist. "Meie spetsialistid tulevad seda kaevamisplatsi uuesti vaatama ja siis arutatakse nende müüride edasise saatuse teemal. Muidugi oleks ideaalne variant see, et saaks nii maja ehitatud kui müürid säilitatud," rääkis Kadakas ja lisas, et paari nädala pärast peaks pilt selgem olema. Naine kinnitas, et riigigümnaasium nende leidude pärast kindlasti ehitamata ei jää.

Piirits ei usu, et leitud ahi ja müürid riigigümnaasiumi ehituse käigus niisama kokku lükatakse. Arheoloog kinnitab, et sellel leiul on siiski väärtus.

RKASi arenduse projektijuht Taavi Aare tõdeb, et leitud ahju ja müüride tulevik on emotsionaalne teema. "Mõni ütleks, et võtame need maha ja hakkame ehitama. Teine ütleb, et unustage ära, et sinna midagi ehitate," kirjeldab mees ja lisab, et lõplik otsus on siiski ajaloolaste ja arheoloogide langetada.

Aare nendib, et ega avastatud leiud ehitamist kergemaks ei tee. Siiski on mehe sõnul hea, et maapõues peidus olnud müürid ja ahi avastati praegu, mitte ehituse käigus. "Kui see ongi väärtuslik leid ja kuulub konserveerimisele või taastamisele, siis tuleb hakata mõtlema, kuidas me saame seda uut ehitist sinna ära paigutada. Millisel kujul see uus hoone sinna tuleb, on täna lahtine."

Praegu on väljakaevamised toimunud ainult ühel osal tulevase riigigümnaasiumi territooriumist. Nii Piirits, Aare ja Kadakas kui ka Grünthal ja Kroon on ühel meelel, et ka teises osas tuleb väljakaevamised läbi viia. "Tõenäoliselt on seal ka teisel pool midagi, mida keegi ei tea," märgib Aare. Millal teise osa väljakaevamised pihta hakkavad, on hetkel veel lahtine. Piirits usub, et sealt võivad välja tulla kindlustuskonstruktsioonid.