:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
/nginx/o/2016/09/09/5810927t1he84d.jpg)
Reedel arutasid loomakaitseorganisatsioonid Veterinaar ja Toiduameti loomakaitsebüroo ning maakondade veterinaarkeskuste loomakaitsespetsialistidega võimalusi, kuidas omavahelist koostööd efektiivsemalt korraldada.
Loomakaitsjad ja riiklikud loomakaitsespetsialistid asuvad tihedamale koostööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veterinaar- ja Toiduamet pidas nõu Eesti Loomakaitse Seltsi, loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse, MTÜ Loomade Nimel ning Varjupaikade MTÜga, et edendada ühiseid tegutsemisvõimalusi loomakaitse erinevates valdkondades.
Lähiaastate eesmärgiks on parandada loomakaitsealast koostööd ka seotud riigiasutustega, muuta loomakaitsealane töö toimivamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks ning ühtlustada järelevalvet üle Eesti.
Väga oluline on veterinaarkeskuste, loomakaitseorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste ning Politsei ja Piirivalveameti ladus koostöö just kriitiliste juhtumite lahendamisel. Näiteks on Eesti Loomakaitse Seltsi jaoks murekohaks nn kutsikavabrikud, kust lemmikloomi viiakse üle piiri Soome ja Venemaale. Nii loomakaitsjate kui riiklike loomakaitsespetsialistide jaoks on aktuaalne koostöös kõikide vastutavate asutustega piiril illegaalse lemmikloomakaubanduse kontrolli alla saamine.
Üks võtmerolle loomakaitse valdkonnas on ka kohalikel omavalitsustel, kes on kohustatud tegelema peremeheta või hulkuvate loomadega. Senini pole aga paljudel kohalike omavalitsustel loomade varjupaikadega koostööd sisse seatud ning hulkuvate loomade probleemi eiratakse, teadmata, et hulkuvate loomadega tegelemine on kohaliku omavalitsuse seadusjärgne kohustus.
Kohtumisel lepiti kokku ühtse vabatahtlike võrgustiku arendamises, senisest tihedamas koostöös ennetus- ning nõustamistöö valdkonnas, kutsikavabrikute ja hüljatud loomade probleemi ühises kaardistamises ning koostöö edendamises kohalikele omavalitsustega, et peremeheta ja hüljatud loomade eest oleks võimalik hoolitseda senisest paremini.