Eestlased ei poolda sisserändajate piirarvu suurendamist

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

72% Eesti kodanikest ei pea vajalikuks sisserände kvoodi tõstmist, selgus augustis läbi viidud küsitluse tulemustest. Küsitluse viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 1052 Eesti Vabariigi kodaniku seas läbi Turu-uuringute AS.

„Eesti selleaastane sisserände kvoot 1317 inimest ehk 0,1% elanikkonnast täitus juba esimese poolaastaga. Selle põhjustena saab välja tuua palgakasvu ja tööjõupuudust, kusjuures kvoodi alla ei kuulu mitmed erandid, näiteks EL-i, USA ja Jaapani kodanikud, IKT sektori töötajad, investorid ja pereliikmed,“ rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. „Võimaliku lahendusena on näiteks Tööandjate Keskliit välja pakkunud sisserände kvoodi tõstmist, kuid äsja läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed seda ei poolda. Ligi kolmveerand küsitlusele vastanutest ei pea sisserände kvoodi tõstmist vajalikuks.“

„Uurisime Eesti kodanikelt, mida nad arvavad sisserändajate piirarvu tõstmisest ning võõrtööjõust üldiselt,“ rääkis Peeter Espak. „Küsitluse tulemused peegeldavad arvamust, et Eesti ei peaks immigratsioonipoliitikat muutma. Kvoot peaks senisel kujul säilima ning kehtima erandid Euroopa Liidust ja mujalt jõukamatest piirkondadest pärit tööjõu osas. Kodanike hoiakuid arvestava immigratsioonipoliitika kujundamisel võiks veelgi lihtsustada kõrgelt haritud spetsialistide siia tööle tulekut.”

Küsitlusest selgus, et 72% valimisõiguslikest kodanikest ei pea kvoodi tõstmist vajalikuks ning 63% arvab, et Eesti ei vaja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit tööjõudu. Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõudu ebavajalikuks pidanud vastajad põhjendasid oma arvamust peamiselt sellega, et oma rahvalgi ei jagu tööd ning tuleks rakendada oma inimesi, keda on piisavalt. Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõudu vajalikuks pidanud vastajad, keda oli 27%, põhjendasid oma vastust peamiselt sellega, et Eestis on tööjõupuudus, Eesti inimesed ei taha teha musta tööd ning inimesed on läinud välismaale tööle ja elanikkond vananeb.

Hoolimata sellest, et üldine suhtumine võõrtööjõusse on valdavalt negatiivne, ilmneb teatud vastuolu, kui küsida arvamust erinevate tööjõu liikide kohta. 68% vastanutest leiab, et kõrgelt haritud ja hästi tasustatud spetsialistide vastuvõtmine Eestisse on vajalik (25% ei pea vajalikus), 47% arvab, et keskastme spetsialistide vastuvõtmine on vajalik (46% ei pea vajalikuks). Seega on kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustega võõrtööliste Eestisse toomise puhul pooldajaid vastastest enam. Samas hooajatöölisi peab vajalikuks 39% ning lihttöölisi vaid 28%.

“Võib eeldada, et kolmandast riikidest pärit võõrtööjõud seostub inimestele eelkõige madala haridustasemega ja niiöelda „musta tööd“ tegevate inimestega. Sellest tulenevalt on vastumeelsus üldiselt võõrtööjõu osas oluliselt suurem kui kõrgelt haritud spetsialistide ja oskustööliste puhul,“ rääkis Espak.

Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 9.-16. augustini ning sellele vastas 1052 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Küsitluse tulemustega on lähemalt võimalik tutvuda siin.

Tagasi üles