Kuidas vältida toidu raiskamist?

Pilt on illustreeriv Foto: Andrus Koplistr/Järva Teataja

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust eestlaste toidutarbimise kohta selgus, et eestlane püüab toidu raiskamist vältida eelkõige õigete toidukoguste planeerimisega. Vähem mõeldakse sellele, kuidas toitu paremini säilitada ka järgmisteks toidukordadeks ja kuidas näiteks toidu sügavkülmutamine võiks siin abiks olla.

„Meie instituudi poolt läbi viidud uuring tõi välja, et eestlane küll üritab oma toidukorvi kohandada vastavalt sellele, kui palju ning kuidas planeeritakse toitu tarbida, kuid hoolimata sellest tuleb Eesti peredes toidu äraviskamist ette sageli,“ sõnas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu. „Tihtipeale on põhjuseks see, et kokku ostetud või valmistatud toit jääb külmkappi seisma ja läheb riknema. Sealjuures unustatakse, et peaaegu kõiki toite võib säilitada sügavkülmas, kus toit säilib kauem ning ei muutu kvaliteedilt halvemaks.“   

„Meie inimesed ei ole üldjuhul suured sügavkülma kasutajad – arvatakse, et peale marjade, seente ja liha midagi muud väga sügavkülma ei sobi panna,“ märkis Evelin Piirsalu. „Mida väga ei tehta, on valmistoidu sügavkülmutamine. Aga kui näiteks suppi, ühepajatoitu või mõnda muud sooja toitu on üle jäänud, siis oleks igati mõistlik seda portsjonite kaupa sügavkülmas hoiustada, et näiteks koolilastel oleks seda hea koju jõudes üles soojendada või täiskasvanutel lõunapausiks tööle kaasa võtta.“

„Sügavkülmutamise puhul ei pea kartma, et see protsess oluliselt toidus leiduvaid vitamiine või toiteväärtust vähendaks. Tähtis on aga, et valmistoidu portsjonid sügavkülma ei ununeks vaid tarbitaks ära mõistliku aja ehk mõne kuu jooksul. Samuti on soovitatav kasutada külmutamiseks ette nähtud korduskasutatavaid säilituskarpe ja pakendeid ning kirjutada neile peale ka kuupäev,“ rääkis Evelin Piirsalu.