Põtrade ja metssigade küttimiseks on väljastatud kõige rohkem jahilube

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Põder Väätsal Nahkmetsa teel.

FOTO: ANDRUS EESMAA/JT/EMF

Keskkonnaagentuuri avaldatud aastaraamatu „Mets 2016“ põhjal on viimastel aastatel hirvlaste arv ja nende küttimine suurenenud. Põtra ja punahirve ei ole kunagi kütitud nii palju kui 2016. aastal (vastavalt 7390 ja 1662). Metskitse puhul on pärast vahepealset järsku langust (ebasobivad talved) jõudsalt taastunud nii arvukus kui ka nende küttimine (10 973 isendit).

Metssigade arvuks on hinnatud 2016. aastal 12 220 isendit ning jahiluba antud 17 610 laskmiseks. Olukorda selgitab keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil: „Metssigade arvukust hinnatakse kevadel pärast küttimis- ja enne sigimisperioodi. Kuna metssigade juurdekasv võib ulatuda kuni 200 %ni (ehk siis sajale loendatud seale lisandub põrsastena kuni 200), ongi arvukuse tõusu vältimiseks vaja neid küttida rohkem, kui kevadel loendatud sai. Et  seoses Aafrika katkuga on eesmärk sigade arvu oluliselt vähendada, on loendusest suurem küttimismaht igal juhul vajalik.“

Suurkiskjate pesakondade arvu puhul on 2016. aastal näha kasvutrendi vaid karude juures: (2015. aastal 63 pesakonda, 2016. aastal 71 pesakonda), kuid stabiilsus saavutati siin nende küttimisega (2015 – 49; 2016 – 55 isendit). Huntide pesakondade arv on püsinud peaaegu sama (2015 – 28 pesakonda; 2016 – 27 pesakonda), vähenenud on ilveste pesakondade arv (2015 – 64; 2016 – 53). Ilvese populatsiooni kehva seisundi tõttu ei väljastatud 2016. aastal nende laskmiseks ühtegi jahiluba.

Keskkonnaagentuur hindab ulukite asustust mitme  meetodiga. Kasutatakse jahimeeste hinnangut, jahimeeste vaatlusandmeid, ruutloendust ja pabulaloendust.

Euroopa Liidu liikmesmaana on Eesti ühinenud loomastiku kasutust, elupaikade kaitset, loomade eksporti, kauplemist jms reguleerivate rahvusvaheliste lepetega.

Suurkiskjate, haneliste ja teiste rahvusvaheliselt oluliste linnu- ja loomarühmade seisund, kaitse ja kasutus on rahvusvahelise tähelepanu all ja avalikkuse huvi objekt. Enamasti ei kattu riigipiirid asurkondade levikupiiridega, mistõttu tuleb siseriiklike otsuste tegemisel arvestada asurkondade seisundiga laiemalt, et võimaldada liikide soodsa seisundi säilimist populatsiooni või osapopulatsiooni tasandil.

Tagasi üles