:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
/nginx/o/2017/08/31/7046737t1h4ecc.jpg)
Värskest Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringust selgub, et üheksa kümnest vilistlasest on omandatud kõrgharidusega rahul, kõige kriitilisemalt hindasid vilistlased praktikakorraldust, millega rahulolematuid oli 38%.
Kõrgkoolide vilistlased oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased peavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti heaks ja tunnevad ennast tööturul konkurentsivõimelisena. „Samas näevad vilistlased ka arenguruumi,“ tõdes Vaher. „Vähene rahulolu praktikavõimalustega ilmnes juba eelmises, 2012. aasta vilistlaste uuringus. Ministeerium on algatanud mitmeid tegevusi selleks, et nii kõrg- kui ka kutseharidus vastaks paremini tööturu vajadustele. Õppeasutused saavad taotleda toetust koostöö arendamiseks tööandjatega, näiteks praktikavõrgustiku laiendamiseks ja tööandjate poolsete praktikajuhendajate koolitamiseks. Rakendatud abinõude mõju ilmnemine võtab paraku aega.“
Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased – 77%, teiste õpete vilistlastest ligikaudu pooled. Välisüliõpilaste hinnang praktikavõimalustele on madalam kui kohalikel tudengitel. Õppevaldkondade lõikes hindasid praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonna vilistlased. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased.