SEB kliendibaasi uuring, mis korraldati tänavu augustis 6- kuni 19- aastaste koolilaste andmete alusel, näitas viimaste aastate tugevamaid numbreid.
90 protsendil koolilastest on pangakaart
/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
1. september 2017, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgus, et noorte digikassa abiga säästetud keskmised summad ületavad aastas 80 eurot. Pangakaardi kasutamise sagedus kasvas aastaga 15% ulatudes 13,5 korrani kuus. Kusjuures kasutamissageduse erinevus 6- ja 19-aastase noore vahel praktiliselt puudub. Keskmise tehingu suurus on ligi 10 Eurot, mis on samuti kasvanud võrreldes eelmise aastaga.
Diana Zintšenko, noorte rahatarkuse projektijuht: „90ndate lõpus moodustasid tarbimise suurima jõu naised vanuses kuni 40. eluaastani, kuid viimase kümne aasta jooksul on tarbimise juhtivaks jõuks tõusnud märkamatult lapsed ja noored. Just lapsed juhivad suuremat osa pere ostuotsustest. Laste arvust lähtudes ostetakse kinnisvara, autosid, planeeritakse elamist ja kindlasti on lastele vajalikud ostud prioriteetsemad kui näiteks vanemate omad. Tõestuseks laste jõulisele pealetungile finants- ja tarbimise maailma on ka YouTube'i TOP10 kanalite nimekiri, millest pea kolmandikku moodustavad lastele suunatud kanalid rohkem kui 40miljonilise jälgijaskonnaga“.
SEB uuringu andmetel on 90% tänastest koolilastest olemas pangakaart. Oma esimese pangakaardi saab Eesti laps veel algkoolis vanuses kuni 12 eluaastat. Üle 70% pangakaarti kasutavatest koolilastest kasutavad seda mitu korda nädalas igapäevaostude tegemiseks ning noorte suurim sissetulekuallikas (87% uuringus osalenutest) on endiselt vanematelt ja teistelt pereliikmetelt saadud taskuraha.
„Pole üllatav, et viimaste aastate elanikkonna kiire sissetulekute kasv ja eraisiku kõrge heaolutase on peegeldunud ka meie lastel. Eesti koolilaste finantsiline aktiivsus ja vabadus on selles valguses samuti tublisti arenenud“ – võttis teema kokku Diana Zintšenko.