Paidelane Vahur Joosep usub, et jääda Eestisse oma olematu sissetuleku üle hädaldama ei ole mingit mõtet. Raha pole maailmast otsa saanud, sellele tuleb lihtsalt järele minna.
Hättasattunud ettevõtja naudib lääneriigi hüvesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel seitse aastat tagasi Paides elanud ja siin toidukaupade müügiga tegelenud Vahur Joosepi praegune elu tõestab, et vanarahval oli õigus: julge hundi rind on rasvane!
Minna 45aastaselt, pärast aasta kestnud pingelisi tööotsinguid, kandideerimisi ja läbikukkumisi välismaale tööd otsima, pealegi ilma erilise keeleoskuseta, nõuab suurt riskijulgust.
Vahur ütleb, et riskinud on ta kogu elu ja julgeks seda ka saja-aastaselt teha, ning peab seitsme aasta eest Iirimaale minekut pigem sundolukorraks. «Sissetulekut enam ei olnud ja ega võimalused ukse peale koputama tule, need tuleb ise üles leida,» sõnab ta.