Ühes väga vanas loos räägitakse Headusest ja Kurjusest, kes maailma loomise algusajal omavahel võistlesid. Kurjusel õnnestus näpata Headuse kõige kallim varandus – Täieliku Tõe Peegel – ning visata see kildudeks.
Kurvalt vaatas Headus katkise peegli tükikesi, sest igaveseks oli kadunud võimalus näha täielikku tõde ja tõelisust tervikuna. Veelgi hullem oli, et ühel päeval võis Kurjusel õnnestuda leida kõik Täieliku Tõe Peegli tükid ja purustada need lõplikult.
Et seda ei juhtuks, on nii, et iga inimene, kes maailma sünnib, saab endale ühe tükikese Täieliku Tõe Peeglist, mida ta hoiab ja kaitseb. Iga inimene valitseb üht väikest osa kogu tõest.
Vastukaja: Kareda Valla Maja uksed on kõigile avatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Birgit Itse on meelde jäänud positiivse, aktiivse, ambitsioonika ja energilise inimesena. Ta on kaasa löönud kultuurisündmuste korraldamises, osalenud Kareda Vallalehe töös.
Tema tööd ja toimetamised SA Põhja-Eesti Turism juhataja ja Kareda valla kultuuri arendusjuhina on märgi maha jätnud.
Kuigi Birgit elab ja töötab nüüd Albu mail, aitab ta ikka kaasa Kareda kandi arengule. Seetõttu tulevad tema laim ja kontrollimata faktide põhjal tehtud süüdistused ootamatult, Kareda Valla Maja uksed on alati olnud avatud nii temale kui ka valla teistele kodanikele.
Haridus on omavalitsuste suurim kuluallikas. Samas ka tuluallikas – sest lapsed on jätkusuutliku Eesti üks alustalasid. Hea meel on, et 2009. aastal renoveerisime EASi toel lasteaia elektripaigaldise ja 2010. aastal avasime lasteaias teise rühma.
Lasteaiaõpetajad on ka peaaegu ainsad, kelle palganumber nn masuaegadel pole vähenenud (kuigi vähendati nende puhkust). Üle pika aja oli eelmisel aastal lasteaed avatud kogu suve, seda tunnustas ka lapsevanem Birgit Itse juulikuu vallalehes («Nii väikses vallas on iga inimene sõltumata vanusest väga tähtis. Hea, et sellest on aru saadud»).
Oleme otsustanud, et Peetri lasteaiast ja põhikoolist saab Järva-Peetri lasteaed-kool. Peetris on tugev kool, head õpitulemused, aktiivne osavõtt sündmustest.
Oleme viimastel aastatel saanud riigilt lisatoetust, kuid tänavu see lõppes ning riigilt hariduskuludeks mõeldud raha vähenes märgatavalt.
Oli ühine otsus, et kool jätkab põhikoolina, seega tuleb sel aastal leida riigi toetusele lisaraha. Koolitöötajate miinimumkoosseisu on oma määrusega kehtestanud haridus- ja teadusminister. Oleme valla eelarvet koostades nende nõudmistega suures osas arvestanud, kuid otsustanud, et näiteks noorsootööd saab olema rohkem kui miinimumnõuded ette näevad.
Ene Reinla on töötanud Peetri kooli juhina viimased 30 aastat ning on meist kõige rohkem panustanud oma aega, mõtteid ja raha kooli ja lasteaia paremaks toimimiseks ning püsimajäämiseks. Tegemist on tema elutööga.
Ajad on rasked ja vahel on vaja teha raskeid valikuid. Oleme teinud valusaid otsuseid ning koondanud nii mõnegi valla elule olulise inimese.
Lubamatu on süüdistada Ene Reinlat koostöövõime puudumises. Ene on alati aidanud erinevate ürituste läbiviimisel ja korraldamisel eesmärgiga muuta paremaks elu Kareda vallas.
Avaliku kirja autor annab soovituse osta teenuseid sisse (v. a kooli IT-teenust). Oleme seda paljudel juhtudel teinud: lumetõrjetööde tegemiseks, haljasalade hooldamiseks, valla elanikele toidu- ja esmatarbekaupade kättetoimetamiseks, arvutite hoolduseks, pakendijäätmete kogumiseks.
Avalike teenuste lepinguline delegeerimine nii era- kui ka vabasektorile on järjest rohkem populaarsust võitmas, seepärast kavatseme leida lahendusi ka edaspidi.
Kalmistute haldamiseks on vald sõlminud lepingu ja avaliku teenuse delegeerinud. Seda tööd teeb 2006. aastast Järva-Peetri kogudus.
Riigikogu võttis veebruaris vastu kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima 1.jaanuarist 2012. See seadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut haldab kohalik omavalitsus ning KOVil on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.
Haldamine on palju muud kui pelgalt hooldus. Kalmistud on ajaloo- ja kultuuripärandid. On pühapaigad. Nii ja ainult nii tuleb neisse suhtuda.
Nii Peetri kui ka Kadastiku kalmistu on tunnistatud kultuurimälestiseks. Nende haldamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi. Kalmistute hoolduseks on 2011. a. eelarves võrreldes eelmise aastaga raha vähem 49%.
Üks Järvamaa tuntumaid turismiasjalisi on ikka ja jälle öelnud, et kui turismigrupi soov on näha ka kohalikku kalmistut, tuleb huvilised viia Järva-Peetri kirikaeda. See pidavat olema kindla peale minek, sest kunagi ei tule muretseda, et kalmistu oleks korrast ära.
Muidugi, Peetri kalmistu on ka ajalooliselt tähtis, siin asuvad näiteks Gustav ja Christoph Beermanni haud.
Aastaid on vald toetanud EELK Järva-Peetri kogudust tegevustoetusega, see summa pole olnud suur, 10 000 krooni aastas. Tänavu otsustas volikogu raske rahaseisupärast seda enam mitte teha. Seega ei saa mitte kuidagi väita, et raha kanditakse kirikule.
Kareda vallavolikogu liikmed on ühed vähesed, kes töötavad ilma tasu saamata, andes endast parima, jagades oma aega põhitöökohtade, perede ja valla vahel.
Süüdistada neid poliitilises saamatuses ja kaasanoogutamises on lausa kuritahtlik mõnitamine. Iga volikogu liige teeb oma otsused ise, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja võimalusi, pidades silmas valla huve. Me ei saa nõuda inimestelt, et nad hülgaksid oma pere, tuues selle ohvriks valla arendamisele. Tugevad pered on ühiskonna alus, iga abikaasa, vanema ja lapse kohus on toetada oma pere liikmeid.
Avaliku kirja autor pole viibinud ühelgi volikogu istungil ega tea seetõttu, kuidas tegelikult on asju arutatud, milliseid probleeme tõstatatud ja kuidas on otsused vastu võetud.
Tema informatsioon põhineb allikatel, mis võivad olla kallutatud ja jääda nii-öelda rahvas-räägib-tasemele.
Ka koolidirektor Ene Reinla pidi kurvalt tunnistama, et tundis selles avalikus kirjas ära ainult oma nime. Volikogus jälgib õigusaktide täitmist revisjonikomisjon. Komisjoni töö tulemusel valmib akt, milles on kirjas puudused ja milles tehakse ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Ei volikogu esimees ega vallavanem saa siin lubada endale mingeid mõjutusi soovitud suunas. Kohalike omavalitsuste tegevuse üle teeb järelevalvet maavanem, samuti on võimalik õigusaktide peale esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Ka audiitor ütleb majandusaasta aruandes sõna sekka, seega pole võimalust (ega ka tahtmist või vajadust) vassida ega valetada.
Näib, nagu oleks kogu avalik kiri kantud soovist kahjustada Kareda valla mainet. Asjalik ja konstruktiivne kriitika on kindlasti vajalik, sama kehtib kõikvõimalike ettepanekutega kohaliku elu küsimuste korraldamisel.
Isiklikku viha ebaõnnestumise korral ei tohiks kanda üle vallale. Indiaanlastel on kõnekäänd: «Ma ei taha kohut mõista kellegi üle, kelle mokassiinides ma ei ole jooksnud vähemalt kuu aega».
Martin Luther King on öelnud: «Inimesed on õppinud ujuma kui kalad ja lendama kui linnud, aga nad ei ole õppinud vennalikult koos elama.»
Õigus on nii indiaanlastel kui ka Kingil.
Triin Pobbol
Kareda vallavanem
Siiri Tammiste
Kareda vallavolikogu esimees