Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda

Pilt on illustratiivne Foto: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast. Samas on muld meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, mille ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud, kirjutab maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse.

Hinnanguliselt hävineb meie planeedilt igal aastal Berliini linna suurune maa-ala mulda. Euroopas hävib iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligi 200 000 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne majanduskahju on hinnanguliselt 1,5–3,4 triljon eurot aastas. See võrdub 3,4–7,5% maailma SKPs.

Suurem osa maailma mullavarudest on rahuldavas, halvas või väga halvas seisundis ja enamikel juhtudel muutub olukord üha halvemaks. Seda tõdeti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni esimeses terviklikus maailma muldade kohta tehtud raportis kaks aastat tagasi, kui tähistati rahvusvahelist mulla aastat (International Year of Soils).

Mida saame muldade säästmiseks ja tervendamiseks teha? Mullavarude vähenemist ja mullatervise halvenemist saab peatada, kui teema olulisust teadvustada ja tegutseda muldi säästvalt. Nii nagu inimese tervis vajab hoolitsust ja vajadusel parandamist, on vaja säilitada ka mulla tervist ning mulla halba seisundit on võimalik parandada.

Euroopa Liidus (EL) on maa-õhk-vesi teljel kõige puudulikum just mullakaitse reguleerimine. Euroopa Liidus ühise mullakaitsedirektiivi loomine ebaõnnestus mõne riigi vastuseisu tõttu ja praegu on vaid vähestes Euroopa riikides spetsiaalne mullakaitse seadus. Eestis on põllmajandusmaade muldade säästvat kasutamist suunatud läbi erinevate toetusskeemide ja nõuete, milleks on näiteks reeglid viljavahelduse ja glüfosaatide kasutamisele, nõue hoida maa talvise taimkatte all, erosiooni takistamiseks sobivate agrotehniliste võtete kasutamine, turvas- ja erodeeritud muldadega alade rohumaana hoidmine jm. Väärtuslike põllumajandusmaade ja muldade kaitseks kasutusest väljamineku eest (linnastumine, teedeehitus) on algatatud regulatsioon.

Loe muldade olukorrast pikemalt Maaeluministeeriumi blogist.