/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2017/10/17/7226337t1h6da9.jpg)
Kuigi suvi on läbi ning eestlased kipuvad üha enam siseruumidesse kapselduma, on ka sügiseses ja talvises Eestis palju näha ja teha. Värske õhk teeb alati head ning pole paremat viisi värskes õhus viibimiseks, kui üks mõnus matk.
Kakerdaja raba matkarada on seiklejate seas hinnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi Turismiarenduskeskus on kokku pannud nimekirja toredatest Eesti matkaradadest, kus saab teha nii mõnusa jalutuskäigu kui ka loodust nautida.
Kakerdaja raba matkarada, 6 km
Järva maakond, Vetepere küla
/nginx/o/2017/10/17/7226301t1h69df.jpg)
See raba on Kõrvemaa üks suuremaid. Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asub 2,6-hektariline liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Mäel on olnud ka ohvrikivi.
Keila-Joa pargi loodusrada, 3 km
Harju maakond, Keila-Joa alevik
/nginx/o/2017/10/17/7226343t1h388a.jpg)
Ringikujuline Keila-Joa pargi loodusrada kulgeb mööda Keila jõe kallast ja läbi pargi. Raja alguses on infotahvel kaardi ja üldinfoga ning rajal kaheksa kirjeldustega huvipunkti, mis tutvustavad huvitavamaid loodusobjekte ja Keila-Joa pargi ajalugu. Rekonstrueeritud on pargi trepid ja rippsillad. Raja alguses on parkla ja rajal jalapuhkamiseks istepinke. Raja ääres saab uudistada ka Mati Karmini südamete skulptuuri, mille külge pruutpaarid pulmalukke kinnitavad.
Viru raba õpperada, 3,5 km
Harju maakond, Kolga alevik
/nginx/o/2017/10/17/7226337t1h6da9.jpg)
Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradasid Eestis, läbides Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Kuni vaatetornini (1400 m) rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooli või lapsevankriga liikujatele. Erivajadustele mõeldes on ka torni esimesele platvormile juurdepääs.
Panga Pank, 2,5 km
Saare maakond, Panga küla
/nginx/o/2017/10/17/7226327t1hc16e.jpg)
Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Panga ulatus on umbes 2,5 km ning mööda panga äärt kulgeb ka hakkpuidust matkarada. Rada läheb mööda panga äärt läbi metsa ning kui vesi on madal, saab köiega ronida ka panga alla, et ilusaid kive otsida ning panka alt imetleda. Rada saab alguse dolomiidist päikesekella juurest ja kulgeb vasakule.
Oandu-Ikla matkatee, 375 km
Lääne-Viru maakond, Oandu küla
/nginx/o/2017/10/17/7226323t1h14ca.jpg)
See kogenud matkasellile mõeldud RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 kilomeetri pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist Oandult, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Matkatee läbib kuut maakonda, kaht rahvusparki ja üheksat kaitseala ning lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja -pärandist, kultuurist ja puhkamisest.
Alatskivi matkarada, 4,5 km
Tartu maakond, Alasoo küla
/nginx/o/2017/10/17/7226321t1he7db.jpg)
Raja algus on Alatskivil või Kalevipoja sängi juures. Rajale jäävad Alatskivi loss ja lossipark, hirveaed, truuduse tamm, lambasild, Kalevipoja säng, Veskijärv ja Lossijärv. Raja alguses olevasse Alatskivi parklasse mahub kuus autot, Kalevipoja sängi juures asuvasse parklasse neli autot. Rajal asub kaks suurt infotahvlit, Kalevipoja sängis palktrepp, kaks silda, viidad ja väiksed infotahvlid kaitseala üksikobjektide tutvustamiseks.
Kiideva-Puise matkarada, 3,4 km
Lääne maakond, Kiideva küla
/nginx/o/2017/10/17/7226315t1h3cc0.jpg)
Rada asub Matsalu lahe põhjakaldal, ühendades Kiideva ja Puise külasid. Raja põhiosa on 2,6 km pikkune lõik Kiideva poolsest alguspunktist läbi salumetsa ja taastatud puisniidu kuni Lõpre tammeni. Tamme tüve ümbermõõt on 4 meetrit ja kõrgus 20 meetrit. Tammede läheduses võib leida huvitavaid seeni, kuulda kodukakku ja musträhni. Tamme juurest Puisesse on 800 meetrit. Rada on enamasti kuiv, Kiideva Kalakülas on telkimis- ja lõkkeplats.
Taevaskoja matkarada, 3 km
Põlva maakond, Taevaskoja küla
/nginx/o/2017/10/17/7226305t1h2852.jpg)
Taevaskoja matkarada asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Raja algus on Saesaare parklas ja see kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga külastajatel on võimalik tutvuda rajaga kuni Väikese Taevaskojani (edasi-tagasi ca 2 km). Seoses Emalätte juures toimunud varinguga on külastajate suletud Emalätte juurest ülesminev rajalõik.
Harilaiu matkarajad, 6 km ja 10 km
Saare maakond, Metsaküla
/nginx/o/2017/10/17/7226311t1hf6dc.jpg)
Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi üks kauneim ja vanem osa, mis on kaitstud huvitava loomastiku, taimestiku ja geoloogia tõttu juba 1924. aastast. Harilaiu matkarajad saavad alguse RMK Harilaiu puhkekoha parklast. Pikem, 10 kilomeetri pikkune tähistatud rada läbib Harilaiu kaelakitsuse ja suundub loodes Kiipsaare tuletornini, sealt rannaluiteid järgides Kelba nukini ja tagasi raja algusesse. 6-kilomeetrine rada keerab poolsaare keskel pikemalt rajalt Haabade lahe poole ja ühineb pika rajaga lõunas. Jalgu saab puhata ja telkida Laialepa lahe ääres. Tark on enne külastada RMK Vilsandi RP teabepunkti Loonas.
Koprarada Soomaa Rahvuspargis, 1,8 km
Viljandi maakond, Tipu küla
/nginx/o/2017/10/17/7226347t1h3154.jpg)
Koprarada algab Soomaa rahvuspargi looduskeskuse tagant ning osaliselt laudtee, osaliselt metsarada viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu raja ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi – nende langetatud puid ja ehitisi. Raja lõpupoole saab tutvuda erinevate taimekooslustega.
Hea lugeja! Kui sinu lemmikmatkarada selles nimekirjas polnud, anna meile toredast matkarajast teada aadressil agaate.antson@postimees.ee