Nädalavahetusel Tallinnast Nõmmelt ühe kodumaja hoovilt leitud väetid oravapojad toodi Eesti metsloomaühingu vabatahtlike toel Paidesse Virge Võsujala juurde, kes on varemgi hätta sattunud oravalapsi üles kasvatanud.
Oravabeebid tulid Paidesse kosuma
19. oktoober 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esmalt tuli teave kolmest rääbakast ja mittekontaktsest oravapojast, siis kohapeal ootas Eesti metsloomaühingu vabatahtlikku Katrin Idlat ees neid juba neli.
Pere oli oravalapsi esiti jälginud ja saanud aru, et nende ema pole kusagil. Inimeste abita oleksid nad lihtsalt ära külmunud või saanud mõne looma või linnu õhtuooteks.
Oravad toodi Paidesse metsloomaühingu Järvamaa esindaja Virge Võsujala juurde, kelle hoole all oli juba eelnevalt kümme oravat. «Tegemist on väga väikeste poegadega, kes kaaluvad 50 grammi ringis,» sõnas ta. Samas täheldas ta, et väliste tunnuste järgi on nad kuu- või poolteisevanused ning peaksid olema juba palju suuremad ja iseseisvamad.
Võsujalg oletas, et tegu võis olla noore ja saamatu oravaemaga, kes ei suutnud oma poegi hästi toita või siis sündis pesakond mingil põhjusel liiga hilja ning ema hakkas juba talveks valmistuma, jättes pojad unarusse. «Muidugi on võimalik, et oravaema sai lihtsalt surma ja pojad jäid seetõttu saatuse hooleks,» märkis ta.
Võsujalg sõnas, et tema praktikas pole varem ette tulnud, et oktoobri keskel leitaks veel nii väikseid oravapoegi. «Oravate beebibuumi aeg on ikka augustis ja septembris ning kevadel märtsi lõpus ja aprillis,» täpsustas ta.
Esmaspäeval leidis Nõmmel elav pere oma aiast veel kaks oravapoega ning ka need toimetati kiiremas korras Paidesse oma õdede-vendade juurde. Nüüd hoolitseb Võsujalg kuue ühest pesakonnast pärit orava eest.
Väikeste ja nälginud poegadega pole lihtne hakkama saada. Võsujalg on sellega kokku puutunud ja teab hästi, et neid tuleb vähehaaval toita iga paari-kolme tunni tagant ja hoida soojas pesas. «Kuna tegemist on alles emapiimal olevate oravatega, kes ise süüa ei oska, tuleb neile anda spetsiaalset Fox Valley piimasegu, mida tellin Ameerikast,» lausus ta. Võsujalg rõhutas, et lehmapiima ei tohi oravatele mingil juhul anda.
Lisaks söötmisele tuleb oravapoegi stimuleerida, et nad kakaksid ja pissiksid. Ka seda ei oska oravabeebid oma esimestel elukuudel ema abita teha.
Võsujala töö oravaemana kestab veel ligi kuu aega, kuni oravad õpivad iseseisvalt sööma ja hädal käima. Siis saab nad ümber kolida suurde välipuuri, kuhu on praegu talvituma jäämas juba kümme oravat. «Suures oravatele kohaldatud puuris saavad nad talve rahulikult üle elada. Loodusse lasen kevadel, kui nad on iseseisvaks eluks valmis,» lausus ta.
Aga ka siis jääb Võsujalg neid väikse toidulauaga metsas vaikselt toetama, et üleminek puurielult looduse rüppe oleks lihtsam.
Kuna oravapoegade vastu on olnud suur huvi, andis Virge Võsujalg teada, et nende kasvamisel saab silma peal hoida Facebooki lehekülje «Orav Kribu» kaudu, kuhu ta postitab aeg-ajalt oma hoolealustest pilte ja videoid.
Aita oravaid!
• Eesti metsloomaühing paneb seoses oravate erakorralise leiuga kõigile südamele, et kui keegi peaks märkama praegu oravapoegi, kes kuskil maas kössitavad, tuleb nad sooja tõsta ja metsloomaühingule sellest teatada.
• Soovi korral saab oravaid aidata, kui annetada Eesti metsloomaühingu kontole EE952200221067573100 Swedbank, selgituseks «oravatoetus».
• Eesti metsloomaühingu hoiukodud on rõõmsad ka toiduabi üle. Hästi sobivad koorega sarapuupähklid, kreeka pähklid, kuivatatud kibuvitsamarjad ning lemmikloomapoodides müügil olev vöötorava toidusegu.