/nginx/o/2011/04/15/558640t1h8f59.jpg)
Kuu aega tagasi vastu võetud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus aitab eraisiku pankrotti vältida. Paides tasuta võlanõustamisteenust pakkuva juristi Ülli Adamsoni selgitusel sarnaneb toiming ettevõtete saneerimisega.
Võlanõustaja aitab võlad ümber kujundada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida tähendab võlgade ümberkujundamine?
See on kui eraisiku saneerimine: paneme inimese võlad n-ö ühte korvi: sellele pangale olen võlgu 20 000 krooni, tollele pangale 10 000 kooni, kiirlaenufirmale 4000 krooni.
Vaatame neile otsa, rehkendame kokku, kui palju inimene teenib, kas tal on varasid või toetab teda keegi lähedastest, räägime läbi ja leiame näiteks, et viie aasta jooksul oleks võimalik tagasi maksta pool kõigist laenudest.
Siis teeme võlausaldajatele avalduse, et inimene on teile võlgu nii ja nii palju, aga tal on ka teisi võlausaldajaid. Olles kõik hoolega läbi arvutanud, leiame, et ta suudaks maksta kõigile võlausaldajatele viie aasta jooksul tagasi pool võlast ja rohkem ei jaksa.
Kui võlausaldajad on nõus, on kõik hästi. Alternatiiv võlgade ümberkujundamisele on eraisiku pankrot ja siis ei saa võlausaldajad tihti üldse midagi. Kui nad nõus ei ole, saab teha kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja siis otsustab selle kohus.
Tavaliselt teevad nõustamisele tulijad ühe vea: nad tulevad küsimusega, kuidas ma nüüd saan nii teha, et ma ei pea maksma.
Võimalus niimoodi võlgadest vabaneda, et midagi ei pea maksma, on küll olemas – see on teatud juhtudel eraisiku pankrot –, aga pankrot on vaid äärmine abinõu.