Koalitsioonilepetelt jääb Järva Paide ja Türi varju

Urmas Glase Foto: Erakogu

Saunas võib keris olla suur ja uhke, aga kui puid alla panna pole, saunamees lasknud ahjust tule kustuda või ei tõmba korsten, jääb saunamõnu kesiseks.

Urmas Glase

kolumnist

Uues Järvas seisab värskelt laotud KERIS keset valda ja ühinenud omavalitsuse rahvas ei saa veel sotti, kas kividelt hakkab tõusma kuuma või läheb liitumispohmelli väljahigistamine nagu Tootsi kinniste kriskadega saunas, kus Kiire Jorh laval eelmise päeva ristsete järel joodud Lati Paci peale hambaid plagistas ja virises: «Külm on!»

Ah et mis kerisest ma siin novembri teisel päeval mõistujuttu keerutan? Kui kõikidest Järva vallas valimistel osalenud erakondadest moodustatud koalitsiooniliikmete esitähed ritta pikkida, siis saamegi: K(esk), E(KRE), R(reform), I(RL), S(sotsiaaldemokraadid).

Kui Paidet poleks juba mõne aasta eest pikalt valitsenud sama kooslus, võiks IRLi Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide liitu IKSiga tähistada.

Kogu eelmise valitsemisaja koostööd harjutanud Türi koalitsioonipartnerite IRLi, Keskerakonna ja Reformierakonna esitähtedest ei anna aga midagi mõistlikku nuputada, nagu oleks nad võtnud õppust maanteeametilt, kes väldib sõidukitele tähenduslike tähekombinatsioonidega registrimärkide väljastamist.

Tõsisema pilguga Järvamaa omavalitsuste valitsuskoalitsioonide kokkulepetele otsa vaadates on näha, et kõige pikema tegevuskava on kokku seadnud Türi võimuliitlased. Neil on seitsmes peatükis kirjas 71 punkti, mida järgneva nelja aasta jooksul on maakonna suurimas omavalitsuses tarvis teha.

Prioriteedid on jagatud peatükkidesse: üldpõhimõtted, juhtimine ja arendus, ettevõtlus, elukeskkond, haridus, lapsed, noored ja pered, sotsiaalne turvalisus, terviseedendus ja tervishoid, sport ja terviseedendus, küla ja linnaelu ning kultuur.

Ülddeklaratiivsed sõnumid, nagu toetame, arvestame, teeme koostööd, lähtume, arendame, hoiame, esindame, edendame, on koondatud valdavalt kahte esimesse peatükki ning neid on alla poole kõikidest punktidest.

Lepingust 39 punkti kirjeldavad kindlat tegevust või objekti. Ambitsioonikamatest on loetletud spordihoone ja uue maja perearstikeskusele ning põhikoolile ehitamist ning kesklinna lasteaia renoveerimist. Ümber ehitatud saab Tolli ja Tehnika tänav.

Türi lepingus on mitmes punktis mainitud rahvustunnet, isamaalist kasvatust, keele ja kommete hoidmist. Eraldi on korduvalt rõhutatud oma valla tunde loomist ja maine olulisust, et inimesed tahaksid just Türi vallas elada ning arvukatele tuntud vapiüritustele tulla. Samuti lubavad Türi võimud tuua professionaalset kunsti ja kultuuri.

Läbimõeldud ja kirjeldatud tegevused on juba ühe perioodi koos valitsenud kooslusele ootuspärased ning türilasel on selge ülevaade, kuhu Väätsa ja Käru vallaga täienenud Türi on teel ja mida soovib saavutada.

Kas ainult mulle tundub, et türikate leppest kumab kergelt läbi soov võistelda põlise konkurendi Paidega?

Paide koalitsioonileping ei jää naabritele palju alla: kuus peatükki ja 68 punkti, neist 48 kindlad tegevused. Eraldi peatükkidena on toodud juhtimine ja arendamine, elukeskkond, ettevõtlus, pered/sotsiaaltöö, haridus ja sotsiaaltöö ning kultuur ja haridus.

Ridade vahelt võib välja lugeda, et Paide saab uue ujula ning vanast tehakse vabaaja- ja spordikeskus. Veel ehitatakse matusemaja, lemmikloomade jalutusväljak ning luuakse vanalinna XIX sajandi muuseum. Paides ehitatakse ümber Tallinna ja Mündi tänav ning jätkub kultuurikeskuse uuendus.

Põneva ideena on välja käidud Paide elanikele Tallinna ühis­kaarti meenutava kodanikukaardi kehtestamine, mis annab omadele soodustusi kultuuri- ja sporditeenuste kasutamisel.

Koalitsioonilepingus on palju tähelepanu pööratud kultuurile, sportimisvõimalustele ja vaba aja sisustamisele. Ka Paide rõhutab isamaalise kasvatuse tähtsust, linna mainet ja turundust, loetleb eraldi, kuidas linna uusi kante arendatakse, ning palju on pööratud tähelepanu haridussüsteemi nüüdisajastamisele.

Paljud kirjeldatud leppepunktid on tuttavad valimisprogrammidest ja kirjutatud nüüd leppesse. Norida võiks punkti üle, mis tagab tasuta sõidu omavalitsuse kalmistule, sest jääb segaseks, kas sõidutatakse siit ilmast lahkunuid või omaste haudu hooldama minejaid.

Ka oodanuks pikemat selgitust, milles täpsemalt seisneb tehisjärve detailplaneeringu elluviimine ja kuidas võideldakse uus piimakombinaat Paidesse.

Kõige kahvatuma sisuga on Järva valla kolme alapealkirja alla (juhtimine, ettevõtlus ja tööhõive ning valla areng) 22 punktiga mahtunud koalitsioonileping.

Kuigi tegu on kõige suuremate proovikivide ees seisva Järvamaa omavalitsusega, paistab, et viiest poliitilisest erakonnast koosnevat, kogu poliitilise spektri kirevust katvat koalitsiooni panna selgel sõnal kirjeldama kõiki rahuldavat tegevusprogrammi osutus liialt raskeks.

Nii loeme Järva valla juhtimist sätestavast alusdokumendist valdavalt ülddeklaratiivseid lubadusi, nagu läbipaistvat juhtimist, kiiret asjaajamist, ettevõtjatega koostööd.

Järva koalitsioonileppest on täpsemalt sätestatud igal asulale õigus ellu jääda, et hästi toimivaid süsteeme ja teenuseid ei lõhuta ega lasta valda laiali joosta – plehku saab panna territooriumiosa, mille üleminekut teise omavalitsusse soovib vähemalt 75 protsenti kodanikest.

Nagu Paide linn, nii rakendab ka Järva vald positiivse algatusena kaasavat eelarvet, et inimesed saaksid seada kogukondlikke eelistusi. Koalitsioonilepingust saame teada, et Järva vallas on vaja postipakiautomaate, valla­ülest spordiklubide liitu ja tehakse interaktiivne interneti kodulehekülg koos online`i-toega.

Jäi silma, et äsja liitunud Järva valla investeeringute kava vajab uue koalitsiooni meelest juba nüüdisajastamist, aga ei anna mitte sõnagagi aimu, mis on seal üle või puudu.

Veel mainitakse, et huvihariduse õpetajate palgad tuleb üldhariduskoolide kolleegidega võrdsustada, huviringi saab valla toel minna ka naaberomavalitsustesse ning tagatakse ranitsa- ja sünnitoetus.

Aga kuhu jäävad suured ja lennukad plaanid? Vallakodanikuna tahaksin teada, kas liitumise eel kokku lepitud keskus jääb Järva-Jaani. Kas ja kuidas kujundatakse seitsme senise vallavalitsuse alusel optimaalne uus vallaülene juhtumine ja teenuste osutamine? Kuidas hakkab uue valla hammas peale suure territooriumi ja suhteliselt hõreda asustustihedusega maalahmaka haldusele?

Ridagi pole kirjas koolivõrgu tulevikust, seitsme erinäolise valla emotsionaalsest liitmisest ühtse identiteedi alla ja mainest laiemalt.

Kui Paide ja Türi jätkavad järgmisel neljal aastal tugevate keskuste alusel omavalitsuse suurejoonelist edasiarendust, siis Järva koalitsioonilepingus puudub positiivne hingus ning dokumenti läbi töötades jääb mõistatuseks, mismoodi hakkavad välja nägema Järva valla halduskorralduslikud ja juhtimise jõujooned.

Rallikeeles öeldes näeme Paides ja Türil Tänaku ja Ogieri WRC-klassi vilumust ning taustal Sõpruse augu kiiruskatsel põristamas üht püüdlikku rahvaliiga satsi.