Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Töökius kulutab igal aastal miljardeid eurosid

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: shutterstock.com

Pärnu kolledžis tänavu sotsiaaltöö eriala lõpetanud Eda Rannamägi jõudis oma lõputöös järeldusele, et enim langevad töökiusu ohvriks noored naised, ent ei leidu ühtegi ala, kus seda ei esineks.

Peale selle, et kiusatav inimene tunneb ennast sandisti, on kahjud rahas mõõdetavad. Eestis on töökiusu vähe uuritud, kuid Londoni kaubandus- ja tööstuskoja väitel läheb see riigile igal aastal maksma kaks miljardit naela. ?*

Oma töö tarvis kogus Rannamägi andmeid küsimustiku abil, kus palus hinnata, kui tihti on vastajat viimase kuue kuu jooksul tööl näiteks alandatud, tema peale karjutud, teda ignoreeritud, tema kohta laimu levitatud või tehtud solvavaid märkuseid.

Ühtekokku oli küsimustikus 22 halva kohtlemise kirjeldust, kus polnud kiusu sõnagagi mainitud. Viimasena küsiti otse, kui tihti on vastajat kiusatud. Isegi need, kes vastasid «mitte kunagi», olid siiski eelmiste vastuste järgi kogenud ühel või teisel viisil halba kohtlemist. Rannamägi arutles selle üle, kas inimesed ei oska töökiusu ära tunda või ei julge endale tunnistada, et on selle ohvriks langenud.

Töökiusul on palju vorme: peale eelnimetatu näiteks avalik halvustus, eiramine, pidev kritiseerimine, ebareaalsete tähtaegade määramine, arenguvõimaluste blokeerimine.

Välja töötatud definitsiooni järgi peab aga tegevus olema korduv ja pikka aega vältav. Ühekordne halvasti ütlemine ei ole töökius. Enamasti tehakse seda Rannamäe ütlust mööda psühholoogiliselt ja seetõttu on kiusu väga raske tõestada.

Rannamäe ütlust mööda tuli välja, et enim langevad kiusu ohvriks 19–29 aasta vanused kõrgharitud naised, pigem vallalised. Varasemad uuringud on tuvastanud, et ohvriks langevad veel pensionieelikud ja lesed. «Ikka need, kes on üksinda,» lisas Rannamägi.

Töökiusu esineb rohkem elukutsete puhul, kus tuleb palju suhelda: tervishoid, sotsiaaltöö. Samal ajal koges Rannamägi nii oma uuringu kui elukogemuse põhjal, et tegelikult tuleb seda ette igal elualal.

Töökiusamise ohvril motivatsioon ja enesekindlus vähenevad, tööstress suureneb ja nõrgema närvikavaga inimesel võivad tekkida isegi enesetapumõtted.

Rannamäe selgitusel on uuringutega selgeks tehtud, et töökiusu korral on ühiskonnale tekitatav kahju üpris suur. Kui ohvrile toob kius endaga kaasa töövõime kaotuse ja tervise kehvenemise, siis ettevõttele ja riigile rahalise kahju.

Uuringute järgi suudab töökiusu all kannatav inimene tööle pühenduda kõige rohkem 80 protsenti. «Kui ta üldse suudab samas töökohas veel tööd edasi teha,» täpsustas ta.

Eestis on töökiusu vähe uuritud. Enim on seda analüüsitud Skandinaavias ja USAs, kus on loodud töökiusamise instituut, mis korraldab järjekindlalt uuringuid.

Võib arvata, et põhjus, mis just need riigid töökiusu uurivad, peitub soovis vähendada kahju, mida see tööpostil endaga kaasa toob.

Eesti seadusandluses paraku töökiusamise termin puudub. Sel põhjusel pole võimalik töökiusu juhtumeid kokku lugeda. 2016. aastal pöörduti tööinspektsiooni poole 25 korral ebavõrdse kohtlemise tõttu. Vaid kolmel juhul suudeti diskrimineerimist tõestada.

Eesti ametiühingute keskliit tegi ettepaneku täiendada töölepingu seadust punktiga, et tööandja peab hoiduma töötaja kiusamisest ja mitte lubama seda ülejäänutel teha. Tööandjate keskliidu veebilehelt võib aga lugeda, et tööandjad ei pea seda sätet vajalikuks.

Ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Jane Niit selgitas, et seadusele sooviti töökiusu punkt lisada, sest ametiühingute hinnangul esineb töökohtades ja -suhetes nii kiusu kui ka vääritut kohtlemist.

Ametiühingud leiavad, et töötaja kaitseks on vaja seda teemat puudutada riiklikul tasandil. Organisatsioon lubab jätkata tööd, et töökiusust hoidumise nõue ükskord seadusse jõuaks.

Mis on töökius?

• Töökiusu all mõistetakse seda, kui töötajat koheldakse järjepanu ebameeldival või alandaval viisil, nii et tal on raske end selle eest kaitsta.

• Sageli tähendab kius võimu väär- või kuritarvitust, tagarääkimist, avalikku alavääristamist või oma tegevusega kiusataval töötamise raskendamist, näiteks jättes talle edastamata olulist tööalast infot.

Kius võib tähendada töötaja sotsiaalset isoleerimist või tööalast ignoreerimist: talle ei anta tööd või on ülesanded üksteisele vastukäivad, eesmärgitud või ei vasta tema ametikohale.

Töökiusu lõppjärk võib olla olukord, kus töötajalt nõutakse «vabatahtlikku» allkirja tema lahkumisavaldusele.

Andmed: www.tooelu.ee

Sirje Tammiste: intrigant peab lahkuma

Omanimelise personalibüroo juht ja koolitaja Sirje Tammiste ütles, et töökius võib esineda nii võrdsel tasemel kolleegide kui ka juhi ja alluva vahel.

Tammiste sõnas, et asutuse õhkkond on kõige olulisem faktor, mis töömotivatsiooni vähendab või suurendab. Kui seal valitsevad halvad suhted, hakkavad inimesed uut kohta vaatama.

Tammiste on kuulnud töökohavahetuse põhjendustena, et mõni kolleeg on teinud töö tegemise ebameeldivaks või juht on ülekohtuselt käitunud või öelnud teravalt.

Kogenud personalikonsultandina märkis Tammiste, et need firmad, mis investeerivad juhtimiskvaliteeti ja meeskonna suhetesse, võidavad majanduslikult palju. Uue inimese otsing ja seejärel väljaõpetamine läheb maksma tuhandeid.

Tammiste ütlust mööda ei ole inimesed nüüdisajal enam nõus töötama autokraatse juhtimise all ja konfliktses õhkkonnas. Tööl peab olema hea olla. Inimesed tahavad ennast väärtuslikuna tunda.

Kui mõni ei ole hakkaja, et halva sisekliima tõttu ära minna, võib ta siiski ringi käia, rusikas taskus. Varjatud vastupanu on Tammiste kinnitusel palju hullem kui otsene. «See on selline salaviha, kus inimene ei panusta täie jõuga, venitab, ei anna infot edasi,» täpsustas ta.

Tammiste selgitusel mõtlevad tänapäeva juhid üha enam väärtuspõhisele juhtimisele. Juhid on hakanud meeskonnas rääkima väärtustest, mis määravad õige käitumise, suhtumise ja lugupidavad suhted. «Halva suhtumisega ettevõttest töötajad lahkuvad. Info halvast tööõhkkonnast levib. Järjest keerulisemaks muutub uute inimeste leidmine,» lausus ta.

Tammiste sõnas, et halvad juhtimisvõtted väljenduvad väga kiiresti rahas. Riigisektoris tuleb see pikema vinnaga välja. Ent ütlemine, et riigi leib on pikk, aga peenike, ei pea tema meelest tänapäeval enam paika, sest riigiametnikudki vabastatakse töölt, kui nad ei võta oma ülesandeid tõsiselt.

Tammiste märkis, et personalijuhtimises on vähe reegleid, ent tema usub, et intrigant peab lahkuma. «Kui temaga räägitakse, aga ta ei muuda oma käitumist, peab juht suutma selle inimese ettevõttest välja juhtida,» ütles ta.

Tammiste hinnangul väljendab kolleegidega halvasti käitumine inimese lühiajalist eluvaadet. Tema ei soovita oma klientidele töötajat, kelle kohta on teada, et ta on eelmises kohas konflikte õhutanud. «Inimene, kes teist alandab või solvab, kogub enda vastu vaenu. Tema võimalus uus töö leida väheneb kogu aeg,» hoiatas ta.

Tagasi üles