Õunakasvataja:Kuldreneti müügilt korjamiseni viis kontrollorganite alarahastus

Õunapuude lõikamise õppepäev Rebase talus. Loo juures on foto illustratiivselt. Foto: Piia Tiigemäe

Et kontrollorganid on alarahastatud, ongi õunakasvatajatel kiusatus müüa välismaist toodangut omatoodangu pähe, sest nii on võimalik teenida rohkem raha.

Järvamaal Märjandi külas kodumaise õuna, kartuli ja köögiviljakasvatusega tegeleva Rebase talu peremees Meelis Tiigemäe ei imestanud, kui kuulis teadet rahvasuus tuntud õunasordi "Kuldrenett" müügilt korjamise kohta. Talle näitas see, et kontrollorganid, kes peavad seisma selle eest, et turul pettuseid toimuda ei saaks, on alarahastatud. „Kuna Eestis kasvavaid sorte kasvatatakse ka teistes riikides, siis maksuerisustest tekkivad suured hinnakäärid tekitavad ilmselt nii mõneski ärimehes või talunikus kiusatust välismaist toodangut kohaliku omatoodangu sildi all müüa,” selgitas ta.

Õunakasvatajana teab Tiigemäe, et välisel vaatlusel pole võimalik õunte päritolu tuvastada, ainult laborites ja selleks ei jätku paraku riigil raha. Äsja võeti Lätis vastu seadus kohalike puu-ja juurviljade käibemaksu alandamise kohta 5-le protsendile ja see oli kui vesi veskile. „Eesti aedviljakasvatajatel läheb veel raskemaks konkurentsis püsida, sest tõenäoliselt uputatakse kaubandus ja turud Läti odavama toodanguga kiiresti üle,” selgitas ta. „Kontrolli vähesuse, kui mitte puudumise tõttu müüakse suur osa sellest Eesti kauba sildi all turgudel ja laatadel maha,” lisas Tiigemäe.